Tõstame Rail Balticu rongid estakaadile!

TÕSTAME ÜLES: Loodusele ja inimestele oleks märksa valutum, kui panna rongid Rail Balticul sõitma mööda estakaadi. Fotol on „taevarong“ USA-s Phoenixi lennujaamas.

Jälgides raudteeliikluse arendamiskavu tihedamini asustatud riikides, paistab silma, et tehnoloogias on mindud hoopis kaugemale, kui meile pakutav senisest väledam elektrirongikommunikatsioon – kiireid ronge pannakse kulgema näiteks magnetpadjal või koguni suruõhutunnelites.

Meie inimasustuse hõreduse juures ei ole niisuguste ülimoodsate süsteemide tasuvust lootagi, ent mõtlema sunnib see küll: tehnoloogiate hoogsa teisenemise ajastul võib meie Rail Baltic valmimisajaks (10 aasta pärast) olla moraalselt lootusetult vananenud, nii et võta või muinsuskaitse alla.

Innovaatilised ettepanekud

Peale elanikkonnale tekkivate materiaalsete ja hingeliste kahjude lõikab Rail Balticu kahe kõrge võrktara vahele kujundatud veerand kilomeetri laiune uus trass niigi pisikesemõõdulise ja ahistatud looduse kaheks. Väiksematel neljajalgsetel kujunevad uued populatsioonid ja asurkondade territooriumid välja suhteliselt valutult, ent suuremate loomadega, alates juba metskitsedest, tõuseb mitmesuguseid probleeme, igatahes enam kui Tallinna–Kose supermaanteel.

 Siiani pole Rail Balticu trassi projekteerijad veel pöördunud loodusteadlaste ja -kaitsjate poole loomade rännete ja liikumistega seotud surveküsimustele ehituslik-ökoloogiliste lahendite väljatöötamiseks.

 Siit ettepanek: kui tõstaks-kergitaks selle enneolematu rajatise hoopis kõrgemale – paneks rongid sõitma mööda estakaadi? Geomorfoloogiliselt palju „rahutumast“ Kesk-Euroopast võib sellekohaseid eeskujusid leida hulgaliselt; seal on hulk raudteelõike üle orgude ja jõelammide ehitatud sillalaadsetele rajatistele, mis maapinnast üsna kõrgel, isegi sadakond meetrit orundi põhjast.

Meie suhteliselt lamedal maastikul poleks sellist taeva alla küündivat „kaadervärki“ vaja, vaid enamasti piisaks 4–4½ meetri võrra maapinnast kõrgemal olevast rajatisest, võttes ka arvesse trassiga lõikuvaid muid liiklussooni.

Soodne lahendus

Enneolematu?! Kallis?! Müra summutamise võimaluseta!?

 Kümneid muid küsimusi ja vastuargumente adun tõusmas lugejailt. Pangem siiski kõik arvud-arvutused Excelitesse!

Betoonsambad ja raudbetoonsilded kujunevad palju vähem materjalimahukaks kui seda oleks rööbastee alune kruusapadjand. Tohutuna näivat metallikulu aitaks kompenseerida maade väljaostmisest (ja sundvõõrandamisprotsessidest) kokku hoitav raha. Suurem osa praeguse skeemi kohaselt hävimisele määratud kodudest jääks alles. Vähemalt 4 tuhat hektarit kõlvikuid jääks trassi alla arvamata ja neid saab edasi majandada senisel moel.

 Langeb ka ära kümnete keerukate ristmike ja viaduktide ehitamise vajadus ning elanikel säiliks enamjagu seniseid liikumisskeeme – ei tule sõita üle raudtee kauge ülesõidukoha kaudu, vaid saaks minna vana teed pidi – raudtee alt. Oluline on ka see, et raudtee-estakaad oluliselt ei rikuks ulukite kulgemist ja loomade asurkonnad ei killustuks.

 Ma ei arva sugugi, et nn estakaadivarianti poleks Rail Balticu projekteerijad üldsegi arutanud. Muidugi on hõlpsam koostada n-ö „lame projekt“ ja rajada trass otse maapinnale, ehkki pehmemat pinnast tuleb kilomeetrite pikkuselt ja kümnete tuhandete kantmeetrite kaupa eemaldada ning stabiilsemaga asendada. Ja peab välja ehitama mitukümmend uut liiklussõlme muu transpordi edasitoimimiseks jne.

Veel pole hilja panna pead kokku ning arutleda uue, siinesitatud ehitusidee pro- ja contra-argumente.

[esiletõste:]  Tehnoloogiate hoogsa teisenemise ajastul võib meie Rail Baltic valmimisajaks (10 aasta pärast) olla moraalselt lootusetult vananenud, nii et võta või muinsuskaitse alla.

Aga kui tõstaks-kergitaks Rail Balticu hoopis kõrgemale – paneks rongid sõitma mööda estakaadi?

OLAV RENNO

PhD, looduskaitseveteran

Olav Renno on emeriitteadur Viljandimaalt Karksi vallast Pärsi külast

Jaga |