Kui teeks 4-päevase töönädala

Siit tekivad tuntud, aga vastamata küsimused. Kuidas vähendada pensionäride hulka ja selle kaudu kulutusi sotsiaalhoolekandele? Üheks võimaluseks oleks tõsta pensionile mineku iga, millega on esmapilgul raske nõustuda. Samas võib Eesti näitel väita, et vanaduspensionäride arvust kiiremini kasvab hoopis töövõimetuspensionäride hulk. (Selle kasvuga on sotsiaalminister Rõivas hirmuäratavalt aktiivselt võitlema hakanud.)

Selgub, et kõrvuti inimeste eluea pikenemisega väheneb neil tervelt elatud aastate hulk. Kuidas siis teha nii, et inimeste tervelt elatud aastate hulk kasvaks vähemalt samas proportsioonis, nagu pikeneb keskmine eluiga, mis annaks aluse pikendada inimeste töötamisaega ja võimaldaks neil minna pensionile näiteks 70. eluaastal?

Üheks selliseks võimaluseks oleks töönädala lühendamine neljale tööpäevale senise viie asemel. Piltlikult võrduks see analoogselt mootoriga, mille kvaliteeti mõõdetakse töötundides. Ka inimese tööiga saaks pikendada, kui tema töötundide arv hajutada pikemale perioodile.

Ilmselt ei ole mingi uudis, et tänases infoühiskonnas on inimese kurnatus suurema infohulga tõttu suurem ja taastumiseks jääb senisest kahest puhkepäevast väheks. Pahatihti ju alustab tööinimene uut töönädalat, olles täielikult taastumata. Olete kindlasti märganud, et reedel, kui töönädal jõuab lõpule ja ees ootab kaks vaba päeva, on teie meeleolu hea? Sama tunne jätkub ka veel laupäeval, aga juba pühapäeval haarab teid tööleminekustress.

Olukord on märksa parem siis, kui seoses riikliku pühaga osutub reede vabaks. Näeme, et inimesed tulevad esmaspäeval tööle kõrgendatud meeleolus, sest ka reede oli tööst vaba. Ongi neljapäevane töönädal.

Nüüd küsitakse, kas 4-päevasel töönädalal väheneb ka palk. See ei tarvitse nii olla, sest kui pensioniiga tõuseb 70. eluaastale, väheneb ka pensionäride hulk umbes 50 protsenti. Seega läheb ka rahalisi vahendeid pensioniks vaja poole vähem ja ka sotsiaalmaksu võib koguda poole vähem. Inimestele jääb rohkem raha kätte - igal juhul mitte vähem kui 5-päevase töönädala puhul.

Samas need, kes praegu on pensionil, kuigi peaksid ametis olema 70. eluaastani, töötaksid edasi, ja selle asemel, et saada riigilt pensioni, maksavad sotsiaalmaksu. Kindlasti parandaks 4-päevase töönädalaga töötamine inimeste tervist ja väheneks ka töövõimetuspensioni saajate hulk.

Samas ei ole vähetähtis, et kui inimeste töönädal lüheneb ühe päeva võrra, tuleb ettevõtjatel sama toodangu väljastamiseks võtta tööle 20 protsenti uusi töötajaid, mis tähendab teoreetiliselt tööpuuduse vähenemist 20 protsendi võrra. Seega väheneb ka vajadus senises mahus töötuskindlustusmaksu järele.

Veel on märkimisväärne, et nii tekib inimestel senise kahe päeva asemel võimalus viibida pere seltsis kolm päeva. Väga tähtis on see olukorras, kus meie inimesed töötavad perekonnast eemal, näiteks Saaremaalt Tallinnas või Eestist Soomes. Kaheks päevaks võib-olla ei ole mõttekas koju sõita, aga kolme päeva puhul on situatsioon julgustavam. Hästi on see näha Riigikogu ja Europarlamendi saadikute puhul, kes juba praegu naudivad vaba reedet ja on kõrge töövõimega kõrgeski eas, nagu näiteks Tunne Kelam.

AAVO VÄÄN, Keskerakonna Mustamäe piirkonna juhatuse liige

KESKMÕTE: Tänases infoühiskonnas on inimese kurnatus suurema infohulga tõttu suurem ja taastumiseks jääb senisest kahest puhkepäevast väheks.

Jaga |