Euroopa Parlament kui rikas Siberimaa

SIRJE KINGSEPP,      09. juuni 2004


Euroopa Parlament on huvitav koht kahesugustele inimestele: ühed on need, kes sinna ise heameelega kipuvad ja teised, keda erakonnakaaslased välja saadavad.

Seekord on valimistes meile midagi uut: esiteks saadame oma esindaja Eestist välja; teiseks on valimiste kord uudne – üks nimekiri terves Eestis ja piiratud kandidaatide hulk. Valimiste tulemusena saab koostada terve Eesti poliitikute TOP 95. Kahjuks ei kandideeri seekord peaminister, välisminister ega Tallinna linnapea, mistõttu mõni väga tuntud nägu jääb TOP 95-st välja.

Kas valijat on petetud?
Samas on täiesti mõistetav, miks Tallinna linnapea ega peaminister ennast uuesti valida ei lase. Neile on rahvas poliitiliselt olulised ametikohad juba usaldanud. Kui Euroopas ringi vaadata, siis näeme, et seal ei ole kombeks ühelt valitavalt ametikohalt teisele tormata. Meil on erinevate erakondade nimekirjades hulgaliselt ministreid ja muid tuntud poliitikuid, kes Riigikogus ning teistel rahva usaldatud kohtadel töötavad.
Meie valisime neid inimesi, uskudes nende poliitilistesse võimetesse, mis nüüd siis juhtus? Kas neile ei meeldi olla oma rahva esindaja seal, kus kõige paremini saab oma valijate huvide eest seista? Kohalike probleemidega tegelevad praegu ja jäävad ka Euroopa Liidus tegelema ikkagi kohalikud rahvaesindajad.
Eestlane on tuntud oma kannatlikkuse poolest, ta laseb ennast petta rohkem kui ühe korra, enne kui pettub täielikult. Kust meie teame, kas inimene, kelle me praegu Europarlamenti valime, sinna minna tahab ja kas ta seal hakkama saab, kui ta juba Riigikogust põgeneda soovib? Ning mida ta üldse seal tegema hakkab – valimisstuudiote debatid toimuvad ju pea samadel teemadel kui enne kohalikke valimisi?
Jääb mulje, otsekui poliitikud tõesti ei teaks, mis asi see Europarlament on ning mida seal teha saab.

Res Publica kandidaatide põnev nimekiri
Üks huvitavam nimekiri praegustel valimistel on Res Publical. Miks soovivad Europarlamenti tööle minna Reinsalu ja Ergma? Ene Ergma, kes poliitiliselt on teine inimene Eestis, kuna ta asendab presidenti. Nüüd lubab ta, et kui teda usaldatakse, läheb ta rõõmuga Brüsselisse. Vabandust, Ene, kuid äkki selgitaksid, miks Sulle meie Riigikogu esimehe koht ei meeldi, või on keegi, kellele ei meeldi Sina?
Veel arusaamatum on Urmas Reinsalu, kes praegu tegutseb Riigikogus põhiseaduskomisjoni esimehena. Nüüd, kui meie valitsus plaanib hakata põhiseadust muutma, soovib komisjoni esimees hoopis koos teiste sadade poliitikutega Euroopa Parlamendi lihtliikmeks saada. Tekib küsimus, kas kellelgi on vaja Reinsalust lahti saada, või ei kavatse ta üldse Brüsselisse tööle minna? Kuid kes siis nende asemel lähevad?

Kuidas teevad teised eurooplased?
Meil on need valimised tõesti esmakordsed. Seepärast erakonnad täpselt ei tea, kuidas uues olukorras käituda. Käisin just Soomes ning minu oletused osutusid täiesti õigeks. Euroopas kasutavad paljud erakonnad Europarlamendi valimisi selleks, et ebasoovitavatest isikutest kodumaal lahti saada.
Näiteks võiks tuua Soome lühikese lennuga peaminister Anneli Jäätteenmäki, kes lendas kiirelt pärast seda, kui hakkas liiga palju Iraagis toimuva vastu huvi tundma. Nüüd, kui Soome rahvas vaikselt NATO poole piilub, oleks temast väga kena lahti saada. Samamoodi toimitakse ka erakondade sees.
Nii et Euroopa Parlament on huvitav koht kahesugustele inimestele – ühtedele, kes sinna ise heameelega lähevad ja teistele, kes sinna välja on saadetud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)