Poliitikud vastutavad Eesti ühtsuse eest

„Maailm on juba niiviisi seatud, et lihtsam on vastata küsimustele „kuidas?“ ja „mismoodi?“, aga mitte küsimusele „miks?“. Riigikogu avaldust vastu võttes peaks aga vastama nii mõnelegi kolmandale, neljandale või kümnendale küsimusele.

Eesmaa märkis, et maailma parlamendid võtavad üsna harva vastu avaldusi. Keskfraktsioon toetas avalduse vastuvõtmist. Eesmaa aga soovitas vastata küsimusele, mida Eesti riigikogu selle avaldusega saavutada tahab.

„Tuleb ju vahet teha üksiku poliitiku, riigikogu fraktsiooni või koguni riigikogu komisjoni ja kogu rahva, kõigi kodanike esinduskogu – riigikogu avalduse vahel,“ selgitas Eesmaa. Ta oli kindel, et vastuvõtmiseks pakutud avalduse varianti ei loeta Moskvas pärast avalduse pealkirja nägemist isegi lõpuni mitte, avalduses toodud süüdistuste ja nõuetega arvestamisest rääkimata. See oleks aga Eesmaa arvates erakordselt vajalik.

„On sajandite jooksul väljakujunenud tava, et relvakonflikti tõsimeelset poliitilis-diplomaatilist lõpetamist ei alustata ühe, eriti aga sõjaliselt üleoleva vaenupoole laussüüdistamisest ja nurkasurumisest. Meie eesmärk peaks oleme eelkõige kaasa aidata lahingutegevuse ja verevalamise kohesele lõpetamisele. Samuti peaksime pakkuma vahendustegevust kestva rahu tagamiseks konflikti osapoolte vahel.

Lahingutsoonis on sadu, ilmselt aga tuhandeid haavatuid, kellele tuleb kiiresti abi osutada, ennekõike aga avada selleks võimalused. Hukkunud ja lahinguis langenud tuleb maha matta, janustele ja näljastele peab juua ning süüa andma. Kodutuks jäänutele, keda on kümneid tuhandeid, tuleb peavari kindlustada,“ rääkis Eesmaa. Ta küsis, kas kõnealust avaldust kogu selle teravuses vastu võttes jõutakse neile eesmärkidele lähemale.

„Aga see oleks ju esmatähtis,“ rõhutas Eesmaa.

Eesmaa sõnul võivad kommentaatorid ning analüütikud konflikti analüüsima ja nende arvates süüdlasi kritiseerima.

„Riigikogu avaldus aga peaks olema riigimehelikult tasakaalustatum ning järgima nende lausungite loogikat, mida eri riikide tipptasandil esindajad on Venemaa ja Gruusia relvakonflikti lõpetamiseks teinud. Eesmärk peaks meiegi abinõude valikut suunama. Seepärast valmistas Eesti Keskerakonna fraktsioon ette riigikogu avalduse omapoolse variandi.“

Eesmaa ütles, et kahjuks ei leidnud Keskerakonna ettepanek toetust ei riigikogu väliskomisjoni istungil ega riigikogu erakorralisel istungil. Seetõttu ei saa Keskfraktsioon toetada pakutud riigikogu avaldust Venemaa sõjalisest agressioonist Gruusia vastu. Tema sõnul pidanuksid parlamendisaadikud enesele aru andma, et vaatluse all on sündmused Gruusias kui paljurahvuselises riigis, mis suhteliselt hiljuti elas üle pinged, mida kutsutakse nn pronkssõduri kriisiks.

„Poliitikud peavad kaasa aitama, et uue samalaadse kriisi korral, ükskõik mis põhjusel või kelle poolt provotseeritult see ka ei lahvataks, oleks Eesti ühiskond võimalikult ühtne,“ märkis Eesmaa.

Eesmaa ütles lõpetuseks, et kaitsekulutustele mõeldud summasid tuleks Eesti järgmiste aastate riigieelarvetes võimalikult kiiresti kasvatada kahe protsendini SKPst, mida oleme juba ammu NATOle lubanud.

„Maailmakogemus kinnitab ikka ja uuesti, et oma rahva, riigi ning igapäevase elementaarse korra kaitsmise ja tagamise peab iga riik ikka ennekõike ise kindlustama,“ ütles Eesmaa.

Jaga |