Teadlased astuvad rahva ette

TIIT MAKSIM,      12. detsember 2007


Targemad lähevad targemaks ja rumalad rumalamaks, sest täiuslikkust ja enimat eluvõimelisust püüdlev evolutsioon toimib järelejätmatult. See oli üks mitmetest tõdedest, mille varal akadeemik Endel Lippmaa 6. detsembril toimunud kohtumisel ajakirjanikega püüdis sisendada kuulajatesse optimismi, et kõik XXI sajandil maailma vaevav leiab lahenduse.

Ürituse korraldas seoses Eesti Teaduste Akadeemia 70-aastaseks saamisega Eesti Ajakirjanike Liit.

Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal loodud kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, kaasa aidata teadustulemuste rakendamisele Eesti riigi sotsiaalse ja majandusliku arengu – eestimaalaste üldise elukvaliteedi parendamise – huvides ning väärtustada Eestis teadust ja teaduslikku mõtteviisi. Akadeemia peamiseks missiooniks on teadmistepõhise ühiskonna loomine ja edendamine.


Energiakriisi ei saa olla ega tulla!

Nii väitis akadeemik, viidates energia jäävuse seaduse kehtivusele, – pole olemas taastuvenergiat ja kaduvenergiat.

Keemilisele füüsikale ja füüsikalisele keemiale spetsialiseerunud tippteadlase sõnul jääb maailmas vaid puudu teabest, kuidas energialiike kasutada. Uusi häid väljavaateid pakub kirjeldamatult suure vaakumienergia kasutuselevõtuni jõudmine. Senitundmatuid vaakumiolekuid valmistutakse katseliselt uurima juba lähitulevikus – 2008. aastal peab Shveitsis käivituma tänapäeva kõrgenergiafüüsika põhiprobleemidega tegeleva Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) 27-kilomeetrise ümbermõõduga prootonkiirendi, mille abil 100 m sügavusel on kavas esialgu imiteerida Suurt Pauku – universumi tekkehetke. (Eesti Vabariigi ja CERN-i koostöökokkulepe sõlmiti 23. aprillil 1996; sama aasta septembris kaasati koostöösse Tallinnas asuv Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut.)

Globaalne soojenemine, millega hirmutatakse, tekib niikuinii – nullis akadeemik kasvuhoonegaasidega heitlevate „roheliste" ja uutest tehnoloogiatest suurt tulu lootvate töösturite pingsaid ponnistusi. Tulemata ei jää 50–70 tuhande aasta pärast uus jääaegki – looduse arengutsüklid näevad seda ette. Esialgu aga minevat Eestis kliima vaid paremaks. Veelgi enam, soojenemine osutub koguni vajalikuks, kui Golfi hoovus hakkab tasapisi seisma jääma.

Energianõukogu jagab valitsusele soovitusi

Eestil on vaja ajada mõistlikku energiapoliitikat – kinnitas Teaduste Akadeemia energianõukogu esimees Endel Lippmaa. (Selle nõukogu äsjased soovitused peaksid meie lehe ilmumise ajaks olema jõudnud valitsuseni.) Jääb loota, et valitsus võtab teadlaste arvamusi tõsiselt isegi siis, kui need ei meeldi, arvas akadeemik. Muu hulgas tuleks põlevkivile Euroopa Liidus tagada samad õigused, mis on kivi- ja pruunsöel. Põlevkivi aga kaevandada nii palju kui võimalik ja põletada nii vähe kui võimalik – Eestil oleks targem-kasulikum toota põlevkiviõli.

Kindla energiavarustuse tagamiseks läheks vaja juurde ühegigavatist Eesti–Soome jõukaablit.

Teaduste Akadeemia energianõukogu ei välistavat ka Eesti oma tuumajõujaama vajalikkust. Radioaktiivsust polevat vaja karta, sest meie planeet on seestpoolt radioaktiivne niikuinii.

Küberterrorismist ja sõnavabadusest

Eesti vastu internetis ette võetud professionaalne rünnak osutus akadeemiku hinnangul käpardlikuks – ei suudetud servereid üles leida ja üle koormati vaid üksiktarbijad, kusjuures ründed leidsid aset ametnike tööajal. Lippmaa ütles, et temalgi tuleb „rahuajal" iga päev teha „tapatööd" – kustutada paarsada spämmi.

Internet aga osutub Eestiski igas olukorras oluliseks avara sõnavabaduse tagajaks – selles võrgus saab sõna igaüks, kes oskab seda võtta. Kes ei pääse löögile üldlevinud netiväljaannetes, saab end väljendada oma blogis.

Järeleandlikkusest ja järeleandmatusest

Kohtumisel, mis hõlmas väga mitmekesist teemavalikut, kergitati üles ka küsimus „Kas tark (targem) ikka peab järele andma?".

Akadeemik leidis: iga järeleandja ei pea ennast targaks pidama, iga järeleandja ei kuulu automaatselt tarkade hulka.

Ilmekaks näiteks tarvidusest olla vajadusel järeleandmatu jäävad ajalukku need meeliülendavalt tulemuslikud pingutused, mida NSV Liidu lõpupäevil Moskvas impeeriumi rahvasaadikute kongressil tegutsenud akadeemik Lippmaa eestvõttel tehti selle nimel, et päevavalgele saaks toodud 1939. a. Kremlis sõlmitud Molotovi–Ribbentropi pakt kogu oma koletuses.

Saladokumendid, mille olemasolugi püüti riigivõimu kõrgeimal tasemel maha salata, jõudsid avalikkuse ette tänu järelejätmatusele.

Loodetavasti ei anna teadmishimulised Teaduste Akadeemia juubeli eel järele ning akadeemikute tarkust jõuab senisest enam meie rahva ette.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)