Munitsipaalpolitsei – mis see on ja millega tegeleb

ENN VIIDU,      21. juuli 2004


Riigikogu võttis 17. detsembril 2002. aastal vastu "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse", mille vabariigi president kuulutas kuus päeva hiljem ka välja. See seadus määratleb munitsipaalpolitsei olemuse, selle moodustamise ja ülesanded. Seadusest tuleneb, et munitsipaalpolitsei on kohaliku omavalitsuse ametiasutus ja munitsipaalpolitseinik valla- või linnavalitsuse ametnik, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linnavolikogu vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas, samuti see, et munitsipaalpolitsei moodustamise ja lõpetamise otsustab valla- või linnavolikogu.

Munitsipaalpolitsei teeb oma ülesannete täitmisel koostööd teiste kohalike omavalitsusasutuste, riigiorganite, politseiasutuste, eraõiguslike juriidiliste isikute ning kodanike ja nende ühendustega. Seaduse kohaselt võidakse munitsipaalpolitseinikule tema teenistusülesannete täitmiseks anda tulirelv relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras, munitsipaalpolitsei ametnikud kannavad kohaliku omavalitsuse sümboolikat kandvat vormirõivastust. Tuginedes "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele" võttiski Tallinna linna volikogu 16. oktoobril 2003. a vastu määruse Tallinnas munitsipaalpolitsei moodustamise kohta.
Kuna loodavasse munitsipaalpolitseisse planeeriti 12 ametnikukohta, ei olnud omaette struktuuri loomine otstarbekas. Munitsipaalpolitsei moodustati Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti koosseisus iseseisva üksusena.
Vastuvõetud põhimääruse (munitsipaalpolitsei osa) kohaselt on munitsipaalpolitsei tööks Tallinna haldusterritooriumil Tallinna linna avaliku ja heakorra eest seismine ning Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmise üle järelevalve teostamine.

Munitsipaalpolitseiniku tegevus
Munitsipaalpolitseid seob politseiga üksnes nimetus "politsei". Tegelikult on munitsipaalpolitsei inspektor tavaline linnaametnik, kes kannab ametikohustuste täitmisel vormi ja veedab suurema osa tööajast väljaspool oma ametiruume, kontrollides kodanike avaldustest ning linnaosa valitsustelt saadud informatsioonis toodud fakte kohapeal. Kui faktide kontrollimisel selgub, et tegemist on õigusrikkumisega ja rikkuja saab tuvastada, alustab munitsipaalpolitsei ametnik väärteomenetluse. Lähtutakse põhimõttest, et karistamine on munitsipaalpolitseiniku õigus, kuid mitte kohustus. Kui isiku õigusrikkumist on võimalik vältida või kui õigusrikkuja saab aru oma tegevuse lubamatusest ja see ei ole toonud kaasa tõsiseid tagajärgi ning õigusrikkumine lõpetatakse, siis sanktsioone karistuse näol ei järgne.
Kuna munitsipaalpolitseil ei ole õigust läbi viia eeluurimist, jääb õigusrikkuja mõnikord tuvastamata ning karistuseta.
Kuigi seadus sätestab, et munitsipaalpolitseinikule võidakse teenistusülesannete täitmisel anda tulirelv, on Tallinna munitsipaalpolitsei relvastamata. Tihedas konkursis väljavalituiks osutunud munitsipaalpolitsei ametniku kandidaatidel tuleb läbida 150 tundi kestev esmane väljaõpe, kus õpitakse tundma "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust", Tallinna linnavalitsuse ja linnaosavalitsuste struktuuri ja funktsioneerimise mehhanismi, väärteo menetlemise ja karistusseadustikku, samuti menetlustoimingute läbiviimist ja vormistamist. Väga palju tähelepanu pööratakse suhtlemis- ja kriisipsühholoogiale, meditsiinilise esmaabi osutamise oskuste omandamisele ja enesekaitsevõtete õppimisele.

Töö ei lõpe iialgi otsa
Esimesed kursused läbinud ja atesteeritud munitsipaalpolitsei ametnikud asusid tööülesandeid täitma jõulude paiku. Siis olid põhirikkumisteks lumest puhastamata kõnniteed ja teostamata libedusetõrje, jalakäijaid ohustavad jääpurikad, lagunenud piirdeaiad ja hooldamata ning räämas hoonete fassaadid.
Omaette valdkond on tühjalt seisvad ja lagunevad hooned, mille omanikud ei vaevu midagi ette võtma selleks, et tõkestada kõrvalistele isikutele sissepääs hoonetesse.
Kevad tõi sulava lume alt välja isetegevuslikud prügimäed. Kevadhooajaga kaasnes ka ehitustegevuse aktiviseerumine ja sagenesid juhtumid, et ehitaja unustas rajada piirdeaia või tõkke ja risustas juurdepääsuteed või naaberkrundi. Eramute piirkonnas aga hakkasid tossama kokkuriisutud puulehtede ja talvise risu hunnikud.
Suve süvenedes muutuvad paljud kinnistud heinamaaks. Nende omanikele on millegipärast uudiseks see, et omanikuks olemisega kaasneb kohustus hoolitseda omandi heakorra eest. Rohkem kui koerte ja kassidega on tulnud tegelda "mahaunustatud" sõidukõlbmatute autode ja majaomanikega, kes ei taha kuidagi aru saada, et neile kuuluvail hooneil peavad olema numbrid ja veel valgustatud.
Aastaajast sõltumatuks probleemiks on saanud ehitustele ja plankudele ilmuvad "kunstiteosed" (grafiti) ja miljoneid maksvate kinnistute omanike hoolimatu ükskõiksus oma vara haldamisel.
Kõik munitsipaalpolitsei reidid ja väljasõidud kinnitavad arvamust, et kahjuks ei tunne tallinlased üldse või tunnevad veel halvasti Tallinna haldusterritooriumil kehtivaid õigusakte.

Teguderohke poolaasta
10. juuli seisuga on Tallinna munitsipaalpolitsei poole aasta jooksul menetlenud kokku 816 väärteoasja, millest heakorra eeskirjade rikkumisi oli 792.
Linnaosade kaupa esines väärtegusid Kesklinnas 252; Nõmmel 110; Kristiines 108; Mustamäel 99; Põhja Tallinnas 94; Lasnamäel 85; Haaberstis 46 ja Pirital 22.

Munitsipaalpolitsei areneb ja tugevneb
Munitsipaalpolitsei tegevuse tõhustamiseks koostati Tallinna munitsipaalpolitsei arengukava. See näeb ette, et Tallinna linnavalitsus annab linnas kohtuvälise menetleja õigused munitsipaalpolitseile, kellest võib saada linna peamine väärtegude menetleja. See tõstab menetluse taset ja lihtsustab järelevalvet.
Munitsipaalpolitseist võib kujuneda Tallinna väärteoasjade registripidaja. Selleks moodustatakse registri- ja menetlustalitus. Menetlustalitus jaguneb territoriaalse printsiibi järgi neljaks rühmaks: Lõuna rühm (Mustamäe ja Nõmme LO); Põhja rühm (Haabersti ja Põhja LO); Ida rühm (Lasnamäe ja Pirita LO) ja Kesk rühm (Kristiine ja Kesklinna LO).
Rühma hakkab juhtima peainspektor. Linnaosa juurde kinnitatakse kaks inspektorit ja vaneminspektor. Territoriaalsel printsiibil töötaval politseinikul tekib kohustus oma piirkonna ees ning tema motiveeritust oma tööülesannete täitmisel on võimalik hinnata selles piirkonnas valitseva korra järgi.

Uued munitsipaalpolitseinikud tulevad
Tallinna linnavolikogu 27. mai 2004. a määrusega kiideti heaks Tallinna munitsipaalpolitsei arengukava ja formuleeriti põhimääruse uus redaktsioon. Pärast määruse jõustumist 3. juunil 2004. a kuulutas Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet välja konkursi munitsipaalpolitseisse loodud uute ametikohtade täitmiseks. Pärast esmase väljaõppe läbimist täienevad munitsipaalpolitseinike read 23 politseiniku võrra ning munitsipaalpolitsei ametnike arv tõuseb 34-ni. Arvestades Tallinna suurust ning heakorra üldist olukorda, ei ole see arv kindlasti piisav, kuid on siiski tubli samm edasi.
Munitsipaalpolitseinike arvu suurendamine, nende pädevusvaldkonna laiendamine ning konkreetsete ametnike kinnistamine linnaosade juurde võimaldab tõhustada kontrolli Tallinna haldusterritooriumil linnavolikogu vastuvõetud eeskirjade täitmise üle ning aitab kaasa heakorra kindlustamise tagamisele linnas. Samuti vabaneb hulk linnaametnikke lisakohustusest tegelda väärteomenetlemisega ning see võimaldab neil niiviisi keskenduda oma põhitööle.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)