![]() Eesti vajab tubade tuulutamistVILLU REILJAN, 04. juuli 2001Pööre peab algama tegeliku rahvavõimu laiendamisest Usun, et võin üle viie tuhande liikmega Rahvaliidu nimel valitsusele öelda: "Kui teis on veel järel kübekenegi ausust, siis olge mehed ja astuge tagasi!" Artikkel on koostatud 9. juunil toimunud Rahvaliidu kongressi Villu Reiljani kõne alusel. Kümne taasiseseisvuse aasta sees pole valitsevail võimudel kunagi olnud nii madalat reitingut kui nüüd. Kas tõesti on nii, et rahva mandaat on valitsejate käes nagu valge leht, millega võib maha müüa kogu rahva vara ja lõpuks ka riigi? Rahvas söögu edasi kartulikoori, kui valitsejad kostitavad ennast ðampanja ja kaaviariga. Meil on villand nendest poliitilistest sabakeerutustest, mida poliitilise ladviku iga hinna eest võimul hoidmise nimel mängitakse.Vajame Eestis pööret, nagu vajatakse aegajalt tubade tuulutust. Referendum alles pärast otsustamist Paljud tänase päeva kurja juured asuvad mitte meie noores demokraatias, vaid - nagu nüüd veenduda võime - nõukoguliku bolðevismi põhimõtete küünilises ülevõtmises kolmikliidu valitsemismetoodikasse. Pööre Eestis peab algama sellest, et laiendada ja tugevdada tegelikku rahvavõimu. Nii Põhiseaduse kui valimisseaduse muutmine peab viima osalusdemokraatia otsustavale kasvule. On ju ennekuulmatu, et kümne aasta jooksul pole eesti rahvale antud mingit võimalust nõuandvaks referendumiks mis tahes elutähtsas (näiteks elektrijaamade või raudtee erastamise) küsimuses. Ja isegi nüüd, kus Eesti seisab arglikult Euroopa Liidu lävel, soovitab president korraldada referendumit liitumise kohta alles pärast seda, kui Euroopa Liit on meid alla neelanud. Meie näeme sellistes otsustes ainult ühte: kõrgeima võimu kandjat ei usaldata, rahvas on üksnes mängukann eesti poliitilise eliidi käes. Enne elektrijaamade erastamist näitasime oma jõudu allkirjade kogumisega. See oli spontaanne referendum. Et valitsuskoalitsioon sellest välja ei teinud, jäägu kolmikliidu erakondade südametunnistusele, mida loodetavasti tuletab valija neile meelde juba õige varsti, paari aasta pärast, kui kolmikliidu erakonnad lähevad uuesti valijatelt toetushääli kerjama. Kelle oma on rahva hääl? Meie riigis on paraku kombeks, et rahva hääle asemel kuulutab tõde pahatihti võimu ja kapitali poolt osaliselt manipuleeritava ajakirjanduse hääl. Andkem endale aru, et meediast pakitsevas nüüdisühiskonnas sõltub poliitikategemine liiga sageli palgatud mainekujundusfirmade edukusest ja erakondade käepikendusest meediakanalites. Meie arvates ei tohi aga siin liiale minna - demokraatia mehhanismid peavad suutma tagada vajaliku tasakaalu. Vastasel korral pole meil varsti enam tegemist rahvavõimu,vaid korporatiivse, klikivõimu teostamisega. Eestis tähendab tasakaalu tagamine seda, et rahval oleks õigus valida vähemalt osa oma esindajatest valitsemisorganitesse otsevalimise korras. Kui Võru, Valga ja Põlva valimisringkonnas on kümme mandaati, siis need kümme inimest tulevad ka tõesti Võru, Valga ja Põlvamaalt, mitte aga ei ole mõned jutlustajad mungad Tallinnast. Lisaks peab seadusandlik algatus laienema ka väljapoole valitsust ja parlamenti, st seadusi võib algatada ka Eesti vabariigi järjepidevust tagav kodanikkond. Tee, mida Eesti poliitika täna käib, on ilmne ummiktee. Valitsev võim võib teha, mis pähe tuleb. Nagu omaaegne bolðevism, võib ta valitsemisaja kestel määrata oma suva järgi kogu võimustruktuuri - presidendist, parlamendienamusest, valitsusest alates ja kantslerite, ministeeriumide osakonnajuhatajate, vähestegi järelejäänud riigiettevõtete nõukogude, sihtasutuste ning kohalike omavalitsuste ametnikkonnaga lõpetades. Seesugust absoluutset võimutäiust naudibki praegune Eesti valitsuskoalitsioon, kuigi selle iga üksiku erakonna toetus ulatub parimal juhul vaid mõneteistkümne protsendini hääletanuist, ületamata kümmet protsenti kogu valijaskonnast. Poliitiline kokkulepe kui pakk mängukaarte Me näeme, kuidas usalduse kaotanud ministrid ja endine Tallinna linnapea on manipuleerinud koalitsioonileppega otsekui kaardipakiga, ja oleks tõsiselt kahju, kui selle alatu mänguga ühineks ka mõni meie potentsiaalne partnererakond. Rahvaliidu põhimõte on siin selge ja ühene: kõik poliitikud ja erakonnad, kes kas või osaliselt vastutavad nende valitsemisalas aset leidnud seadusrikkumise eest või kes on kaotanud rahva usalduse, peavad tingimusteta tagasi astuma. Nad peavad võtma piisavalt pika järelemõtlemisaja, et siis mingil tulevikuhetkel uuesti mandaati taotleda. Ainult sel viisil võime loota tugevale Eesti riigile. OMA riik - see on rahva usalduse küsimus, see on ainus, millesse eesti rahvas veel siiralt usub. Usaldatavuse nimel tuleb ka tähtsamad riiki ja ühiskonda puudutavad otsused vastu võtta sotsiaalse partnerluse põhimõttel, kusjuures sellele eelneks ekspertide põhjalik analüüs ja asjalik selgitustöö meediakanalites. Sotsiaalne partnerlus on aidanud õitsele viia nii Soome Vabariigi kui ka Iiri Vabariigi. Miks ei võiks see samahästi toimida Eestis? Kas oleme oma 10 aasta taguse üksmeele lootusetult minetanud? Strateegilised majandusharud võõraste käes Häbiväärne elektrijaamade ja raudteede müümine oleks olemata, kui otsuseid oleks püütud rajada poliitiliste jõudude üksmeelele, konsensusele, millele oleks eelnenud sõltumatute asjatundjate põhjalik ekspertiis. Taasiseseisvumisajal suudeti tõrjuda teadlaste ja avalikkuse ühisel jõul fosforiidi röövkaevandamine Eestis. Raudteed ja elekter pole ühe rahva ja riigi iseolemiseks sugugi vähem tähtsad kui tema ammenduvad maavarad. Aga nüüd on läinud nii ühed kui teised. Kuidas peaks niisugust poliitikat täna nimetama, kui mitte rahvuslike huvide reetmiseks!? 1999. aasta valimislehes kuulutab Isamaaliit: "Meil on korruptantidest kõrini! Seepärast on Isamaaliidu eesmärk valitsusse minnes tõestada, et aus ja aateline riigivalitsemine on võimalik." Täna, kaks aasta hiljem, oleme näinud, kui põhjani silmakirjalik on olnud Isamaaliit oma libekeelsetes lubadustes. Nad pole rüvetanud mitte ainult ausa poliitika tegemise põhimõtteid, vaid ka oma kaubamärgiks registreeritud erakonnanime kaudu kauni ja ülla isamaa nime. Järgneb Viimati muudetud: 04.07.2001
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |