Viierublaseid loeti piinliku täpsusega, miljardid jäid aga õhku

ALLAN ALAKÜLA,      18. juuli 2001


Delevõje Vedomosti (DV) kaevab enne rahareformi Eesti Panka (EP) kogutud sularublade saatuses. Asjassepuutuvad tegelased on vait nagu kuldid rukkis - Siim Kallas laseb oma eksnõunikul end rahumeeli ullikesena kirjeldada, kes ei teadnud, mitu miljardit keskpangas peitus. Muu meedia toitub Savisaarte majamüügist.

Avalikult on teada, et 1992. aastal kõrvaldati rahareformiga ringlusest 2,336 miljardit rubla. Suurema osa sellest rahast saatis Laar, Kallas, Maag&Co 1992. aasta pöördel Tshetsheeniasse.
Kui palju oli aga enne reformi raha Eesti Pangas? EP väitis esimese DV päringu peale, et mingeid andmeid 1992. aasta rublareservide kohta neil pole. Nädal hiljem teatati, et märkimisväärseid reserve polnud, kuid 1992. aasta 1. jaanuari seisuga on fikseeritud siiski 45 miljoni reservrubla olemasolu. Samas pole EP ikka teatanud, kui palju oli neil rublasid rahalaos vahetult enne reformi.
Paari väiksema maakonna rahareformi baaspankades reformieelsetel kuudel toimunud liikumistes paistavad kassas silma tohutud kõikumised - mõnesajast tuhandest ligi kümne miljoni rublani. Sarnane kõikumine pidi toimuma EP-s.
Moskvast toodi 1992. aasta esimesel poolel EP teatel Eestisse ligi 800 miljonit rubla. Samal ajal laekus EP andmeil pankadesse klientidelt 9,6 miljardit ja välja võeti 10 miljardit. Moskvast toodi seega raha Eestisse rohkem 400 miljonit rubla.
Peale selle toodi 1992. aasta juunis pankadesse kaks ja pool miljardit, välja anti aga kaks miljardit. EP väitel arvati see pool miljardit kommertspankade kassajäägi hulka, pangatöötajad aga eitavad seda.
EP avalike PR-juhi Janno Toots väidab, et raha liikus 1992. aastal vabalt Vilsandist Vladivostokini, seletades niimoodi suure rublahulga haihtumist Eestist. Esiteks toimus Eesti kaubaturgu arvestades toona siiski pigem rublade vool Vladivostoki poolt Eestisse kui nende väljavool (sellest ju tulidki ostukaart, talongid, Tartu raha jmt abinõud).
Teiseks polnud rublade väljavedu sugugi nii ohutu ja igapäevane tegevus, et iga ettevõtte varustaja oleks sularahakohvriga julgenud üle majanduspiiri pendeldada. Küll aga annab Tootsi väide EP-le alibi seetõttu, et nii raha sisse- kui väljavoolu täpne kogus jääb tõendamatuks (täpselt nii nagu ka ükski piir maailmas ei anna täielikku garantiid, et sealt mingit valuutat läbi ei veeta).
Maakondades loeti vaatamata meeletule tempole reformiraha üle sellise täpsusega, et aktid koostati ka 5 rubla puudujäägi ja 7 rubla ülejäägi kohta. Alles üheksa aastat hiljem hakkab selguma, et miljardite lugemisel on kehtinud hoopis teised põhimõtted.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)