ÜRO harta Põhja-Atlandi lepingus

30. august 2006


Eesti saadik NATO juures Harri Tiido, esinedes 20. augustil Kuku Raadio „Välismäärajas" eksperdina, seletas, et Keskerakonna ja Rahvaliidu koostööleppe punkt välismissioonidel osalemisest üksnes ÜRO Julgeolekunõukogu osalusel muudaks oluliselt Eesti senist rolli rahvusvahelistes sõjalistes missioonides.
Välisministeeriumi kõrge ametniku maski taha on kahjuks peitunud tegelane, kes ajab parteipoliitilist „asja" samamoodi nagu seda tegi poliit-tohter Helle Nurm. Kuna Eesti riigilt palka saavat spetsialisti ei saa usaldada, avaldame must-valgel Põhja-Atlandi lepingu need osad, mis on otseselt seotud ÜRO hartaga, millega on liitunud eranditult kõik NATO liikmed.
--------------------------------------------------------------

Põhja-Atlandi leping
Washington, 4. aprill 1949

Käesoleva lepingu osalised kinnitavad oma usku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta eesmärkidesse ja põhimõtetesse ning soovi elada rahus kõigi rahvaste ja valitsustega.
Nad on kindlalt otsustanud kaitsta oma rahvaste vabadust, ühispärandit ja ühiskonda, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õiguse ülimuse põhimõtetel.
Nad püüavad soodustada Põhja-Atlandi piirkonna stabiilsust ja heaolu.
Nad on otsustanud ühendada oma jõupingutused kollektiivse kaitse ning rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.
Seepärast on nad sõlminud käesoleva Põhja-Atlandi lepingu:

Artikkel 1
Lepinguosalised kohustuvad vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hartas sätestatule lahendama kõik rahvusvahelised vaidlused, millesse nad võivad osutuda segatuks, rahumeelsete vahenditega niisugusel viisil, mis ei ohusta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, samuti hoiduma jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest viisil, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkidega.

Artikkel 5
Lepinguosalised lepivad kokku, et relvastatud rünnakut neist ühe või mitme osalisriigi vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu, ning sellest tulenevalt lepivad kokku, et niisuguse relvastatud rünnaku korral asub igaüks neist, rakendades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta artiklis 51 sätestatud õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, sel viisil rünnatud lepinguosalist või lepinguosalisi abistama, rakendades üksi ja koos teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudude kasutamist, eesmärgiga taastada ja säilitada Põhja-Atlandi piirkonna julgeolek.
Igast niisugusest relvastatud rünnakust ning selle tõrjumiseks rakendatud abinõust teavitatakse viivitamatult Julgeolekunõukogu. Nimetatud abinõude kasutamine lõpetatakse, kui Julgeolekunõukogu on rakendanud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks ja säilitamiseks vajalikke abinõusid.

Artikkel 6
Artikli 5 järgi mõistetakse relvastatud kallaletungina ühele või mitmele lepinguosalisele:
relvastatud kallaletungi lepinguosalise territooriumile Euroopas või Põhja-Ameerikas, Prantsuse Alzheeria departemangule, Türgi territooriumile või saartele, mis on lepinguosalise jurisdiktsiooni all ning paiknevad Põhja-Atlandi piirkonnas Vähi pöörijoonest põhja pool;
relvastatud kallaletungi lepinguosalise relvajõududele, laevadele või lennuväljadele, mis paiknevad nende territooriumidel või Euroopa mis tahes piirkonnas, kus käesoleva lepingu jõustumise ajal viibisid lepinguosaliste riikide okupatsiooniväed, või mis paiknevad Vahemeres või Põhja-Atlandi piirkonnas Vähi pöörijoonest põhja pool või loetletud piirkondade kohal.

Artikkel 7
Käesolev leping ei piira mingil viisil lepinguosaliste kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikide hartas sätestatud õigusi ja kohustusi ning seda ei hakata niiviisi tõlgendama; samuti ei piira see Julgeolekunõukogu esmast vastutust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel.

Artikkel 12
Kui käesolev leping on kehtinud kümme aastat või igal ajal pärast seda, võivad lepinguosalised omavahel lepingu revideerimise eesmärgiga konsulteerida juhul, kui keegi lepinguosalistest seda nõuab, pidades silmas sel ajal Põhja-Atlandi piirkonnas rahu ja julgeolekut mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta alusel rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eesmärgil toimunud ülemaailmsete ja regionaalsete kokkulepete arengut.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)