„Jaan Poska oma ja meie ajas"

Kirjutised on neljas jaos: „Jaan Poska - Laiuselt Tallinna linnapeaks", „Mõnda Jaan Poskale lähedastest inimestest", „Jaan Poska riigimehena (1917-1920)", „Jaan Poska maja ja SA Jaan Poska Mälestusfond". Teose väljaandjad leiavad, et Tartu rahulepingu isa ja Eesti riikluse ühe nurgakivi asetaja elu ning tööd on ikka veel teenimatult vähe uuritud, ning  loodavad, et nende panus selle raamatu näol võiks olla selles vallas pikk samm edasi.

Murrangulise tähendusega koguteose  esitlus ja sel puhul korraldatud ajalookonverents 2. septembril Tallinnas kujunesid tähelepanuväärselt osavõturohkeks - Teaduste Akadeemia mahukas saalis oli täiem kui täismaja.

Poska oli ka silmapaistev omavalitsusjuht

Enne ajaloolasi sõna saanud Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut juhtis tähelepanu, et tänavu on Tartu rahu juubeli rõhutamise tõttu jäänud õigustamatult varju Jaan Poska teened Tallinna omavalitsuses. Eelkõige see, et linnavolikogu juhatajaks tõusnud Poska juhtimisel pääsesid eestlased esimest korda Tallinnas võimule: 1904. aastal valitud 60-liikmelises volikogus oli 37 eestlast, 19 sakslast ja 4 venelast ning seni sakslaste käes olnud linnavalitsemine võeti neilt ära kahekolmandikulise häälteenamusega. Kõneleja rõhutas, et partnereid austav ja arvestav suhtumine, mis oli omane neli aastat linnavolikogu juhatanud ning aastail 1913-1917 linnapeaks olnud Poskale, olgu eeskujuks ka praeguses linnavalitsemises.

Tallinna linnavalitsus on lähiminevikus suuresti andnud oma panust Jaan Poska mälestuse jäädvustamisse. Sel põhjusel pälvis esitlusel kestvaid kiiduavaldusi Riigikogu aseesimees, endine Tallinna linnapea Jüri Ratas, kelle osalus Poska maja päästmises ja elluäratamises on hindamatu - 2006. aastal otsustas Tallinna linnavalitsus renoveerida Eesti riigi sünnile kaasa aidanud riigimehe ja endise Tallinna linnapea aastaid huku äärel seisnud kodumaja.

Raamatu sünniloost

ülevaate koostanud tegevtoimetaja Anne Velliste meenutas muu hulgas ka seda sihilikku unustatust, mille alla nõukogude ajal Poska nimi ja teod suruti. (Küllap paljudele meenub, et Jaan Poskat, kellelt püüti isegi nimi ära võtta, rõhutades ta olevat Ivan Ivanovitši, tuletati peaaegu üksnes meelde kui 1917. aastal märtsist novembrini Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangukomissari, kes pärast bolševike oktoobripööret Petrogradis pidi Toompea lossis võimu üle andma Viktor Kingissepale.) Poska võimuloleku aega jääb ka Eesti riigi sünniks vajalik haldusreform -  eestlaste asualad Liivimaa kubermangus liideti Eestimaa kubermanguga. Tema tegutses ka tagamaks eesti keele saamine Eestis asjaajamiskeeleks.

Eel- ja järellood, analüüsid ja täpsustused

Konverentsi avaettekande, mis ulatus Põhjasõja-aegadesse, - ülipõhjaliku ja senist andmestikku mõnes osas isegi kardinaalselt parandava ülevaate Jaan Poska päritolust isaliinis - esitas Fred Puss (Eesti Isikuloo Keskus). Käsitleti Jaan Poskat kui linnapead ja kubermangukomissari (Aadu Must Tartu Ülikoolist) ning tema panust Eesti Asutavas Kogus ja esimese põhiseaduse koostamisel (peatoimetaja, Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas). Peeter Järvelaid (Jaan Poska Mälestusfond) vaatles Jaan Poskat kui Euroopa riigimeest. Tartu Ülikooli õppejõu Eero Medijaineni osaks oli uurida 1919. a. Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust hankinud Poska suhteid ameeriklastega. Aigi Rahi-Tamm (Tartu Ülikool) andis ülevaate vaenamisest, mis sai 1940/41 osaks Jaan Poska-juuniorile.

Kaasaelavat süvenemist Jaan Poska lasterikka pere kõigi liikmete saatusesse pakub teos väga suures mahus ja üksikasjalikult.

Austus ja unustatus

Meenutatakse, kuidas 4. märtsil 1940 asuti Tallinna ülemlinnapea kindral Aleksander Tõnissoni eestvõttel tegema ettevalmistusi suurmehe 75. sünniaastapäevaks 1941. aastal. Samal kuul jõuti veel tähistada Poska 20. surma-aastapäeva. 10. märtsil toimunud mälestusüritus Estonias jäigi Eestis viimseks Jaan Poskaga seotud ürituseks pikkadeks-pikkadeks aastakümneteks.

Niisuguseks kujunes ametlik suhtumine, kuid teadlike Eesti kodanike meeltest mälestus Jaan Poskast ja tema nimi ei kustunud. Nii mäletab siinkirjutaja näiteks Poska tänava nime vanade valgalaste suus püsinuna kogu pikal ja keerukal Poska-vaenulikul ajastul. Jätkus inimestel muidki Poskaga seotud meenutusi üle aegade.

Muu hulgas tuletati raamatuesitlusel meelde Jaan Poska erilist lauluarmastust. Isegi oma ülekohtuselt vara lõppenud elutee viimset päeva oli ta alustanud lauldes, seekord Eesti hümniga. Kõigi järglaste nimel kaunistasid raamatuesitlust oma vokaaletteastetega Jaan Poska tütrepoja Arpad Arderi järeltulijad - isa ja poeg Jaan ja Aleksander Arder.

Süvendagem ajalootundmist!

Meil on nüüd olemas raamat mitte ainult Jaan Poskast omas ja meie ajas, vaid võime teada saada ka mitmesugusest olnust ja olevast Jaan Poska ainulaadse isiku ja mitmepalgelise pärandi kaudu. Temaga otseselt või kaudselt seotud ajalukku süvenemiseks pakub teos nii sõnas kui ka pildis lausa ammendamatuid võimalusi.

Tallinna linna tänavune kalendergi on soliidne trükis, mis tervenisti pühendatud Eesti riigimehele, poliitikule ja advokaadile Jaan Poskale.

1. oktoobriks aga oodatakse töid Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt Jaan Poska 90. surma-aastapäeva puhul  välja kuulutatud näidendikonkursile Jaan Poska elu ja tegevust käsitlevate näidendite saamiseks. Võitjad selguvad 15. novembril.

TIIT MAKSIM

[foto]  Peatoimetaja Küllo Arjakas tänab Jaan Poska majas raamatu autorkonda.

Jaga |