Vaidlused Puerto Rico staatuse üle jätkuvad

Puerto Rico [saar Kariibi meres, 9104 km2, elanikke 3,474 miljonit (2015)] läks USA valdusesse Hispaania–Ameerika sõjaga ning on olnud alates 1898. aasta Pariisi rahulepingust USA inkorporeerimata territoorium. 1917. aastal anti sealsetele elanikele USA kodakondsus, aga kuna tegemist ei ole osariigiga, siis ei saa seal hääletada USA presidendivalimistel ja valida täievolilisi saadikuid USA Kongressi. USA Esindajatekojas on Puerto Ricol praegu ainult üks hääleõiguseta esindaja. Kõrgeim seadusandlik võim saare üle kuulub aga just USA Kongressile, mille pädevuses on välispoliitika, riigikaitse jm sellised küsimused.

Vaidlused saare poliitilise staatuse üle on kestnud juba kaua. Seekordne oli nüüd viies viimase viiekümne aasta jooksul selles küsimuses korraldatud rahvahääletus. Eelmine oli alles 2012. aastal. Toona esitati kaks küsimust. Esimesele vastanutest 54% ei pooldanud Puerto Rico senise staatuse säilitamist. Teisele vastanutest eelistas 61% saamist USA osariigiks. Rahvahääletusest võttis siis osa 78% hääleõiguslikest elanikest, aga et valimiskasti jäeti väga palju rikutud või tühje sedeleid, siis ei saanud päriselt selgeks, mida Puerto Rico elanikud tegelikult tahavad.

Puerto Rico Seadusandlik Koda, kus domineerib paremtsentristlik Uus Progressiivne Partei, millele panid 1967. aasta rahvahääletuse järel aluse just osariikluse toetajad, kiitis tänavu heaks uue rahvahääletuse korraldamise. Esialgu oli kavas lasta valida ainult kahe võimaluse vahel: kas sellest saarest saab USA osariik või kuulutatakse ta iseseisvaks riigiks, mis on lepinguliselt tihedalt seotud Ameerika Ühendriikidega.

Trumpi administratsiooni soovitusel lisati ka kolmas valik: säilitada praegune staatus.

Kuna küsitlused näitasid, et ülekaalu võivad nüüd saavutada osariikluse toetajad, kutsus Puerto Rico teine suur erakond, vasaktsentristlik Demokraatlik Rahvapartei, mis pooldab praeguse staatuse säilitamist, üles seda rahvahääletust boikoteerima, et osalusprotsent tuleks võimalikult madal. Selline plaan kandis ka vilja. Nii saavad selle rahvahääletuse tulemusi endale meelepäraselt tõlgendada nii osariikluse pooldajad kui ka need, kes nüüd mingeid muudatusi ei soovinud.

 Vaidlused Puerto Rico staatuse üle ilmselt jätkuvad.

ANDRES LAIAPEA

[fotoallkiri]     Puerto Rico läks USA valdusesse Hispaania–Ameerika sõjaga ning on olnud alates 1898. aasta Pariisi rahulepingust USA inkorporeerimata territoorium. Fotol Puerto Rico parlamendihoone.

Jaga |