Roostetanud relvatehing

JAAN NIIN,      06. juuni 2001


Ajaloolasest peaminister oli kindlasti Piibli Taaveti ja Koljati võitluse tulemuse mõju all, kui ta oma riigi kaitsevõimet tugevdama hakkas. Oli ju Taaveti lingukivi otsustanud duelli võitja väga kiiresti. Kuid praegu kõiki asjaolusid ritta seades oleks nagu meie riik ka lepingu tulemusel lingukiviga paraja paugu silmade vahele saanud.

Märtsis teatas ajakirjandus, et kaitseminister Jüri Luik loodab Iisraeli TAASi firmalt 18 miljonit krooni riigi raha tagasi saada. Liigsete intressimiljonite maksmise oli Riigikontroll tuvastanud revisjoni käigus juba 1999. aasta lõpus. Süüdi olevat TAAS, mis keeldub raha tagastamast.

Kaks korda kasvanud võlg

Kuid juba aprillis teatas minister Luik Riigikogus arupärimise käigus, et vaidlusalune summa on hoopis 30 miljonit krooni. Samas selgus, et see küsimus on antud lahendada Rahvusvahelise Kaubanduskoja vahekohtule, mis lähtub Suurbritannia seadustest ja on võrdlemisi kulukas.
Muidugi on väga inetu, et lühikese aja jooksul kasvas Riigikontrolli avastatud 18 miljoni kroonine võlg 30 miljonini! Samal ajal puudub meie asjameestel kindlustunne, kas summa üldse tagastatakse, pigem tuleb maksta veel kaotatud protsessi kulud.
Lohutuseks rahvale võib lisada, et praegune sebimine 18 ja 30 miljoni vahel on üsna tühine võrreldes sellega, mida relvaost on meile üldse maksma läinud.
Järgnevalt vaatame, mida olulisemat on selle tehingu kohta ajakirjanduses kirja pandud. (Kuna nii lepingu kui makse valuuta on USA dollar, siis tuleb igasuguste arvestuste korral lähtuda sellest vääringust. Eesti kroone ei ole võimalik lepingu täitmise analüüsides kasutada, sest seitsme aastaga kasvas USD kurss 12 kuni 18 EEKini.)

Miljonid praakrelvade eest

Rahva Hääles ilmusid juba 1993. aasta oktoobris andmed, millest nähtus, et Eesti Vabariik peab lepingu järgi tasuma kokku 60,4 miljonit USD, sh ühekordse ettemaksena 5 miljonit 1993. aastal ja riigi 7 võlatähe (esitajaveksli) järgi kokku 55,4 miljonit 1994. kuni 2000. aastani. Seejuures oli laenusumma 49 ja arvutatud intressid 11,4 miljonit.
Huvitavaid andmeid avaldas Eesti Ekspress 1996. aasta juunis. Sealt leiame riigi võlakirja foto, kuid sellel pole näidatud, et summat on vaja muuta intressimäärade vähenemise korral. Selle võlatähe ehk esitajaveksli oli kohustatud Eesti riik selle valdajalt näidatud tähtajal välja ostma.
Nagu teada, maksti kaks esimest võlatähte kinni 1994. ja 1995. aastal TAASile. Seejärel müüs Iisraeli firma 1996. aasta suvel viis ülejäänud võlatähte tollase peaministri Tiit Vähi suunitlusel Olari Taali juhitavale Hoiupangale, mis pärast ühinemist Hansapangaga läksid selle valdusesse. Ka need võlatähed on Eesti Vabariik juba välja lunastanud, neist viimase 2000. aastal.

Ühele poolele soodne tehing

Nüüd, kui Eesti on oma võlad Iisraeli ees täpselt tasunud, pole teada, mida ta ise konkreetselt pidi saama ja ka tegelikult sai. Ühe endise peaministri majandusnõuniku hinnangul oli salatsemise sildi all kokku kirjutatud leping soodne ainult ühele poolele - Iisraeli firmale, sest relvade nimekirjas on mainitud kogused, aga puuduvad hinnad. Tagavaraosade puhul on jälle väga täpselt toodud hinnad, kuid pole täpsustatud kogused ja spetsifikatsioon. Peale selle saabus ka praak- ja komplekteerimata relvi jm.
Meie riigikontrolör Juhan Parts kannab veel enne Vabariigi Presidendi vahetumist Riigikogus ette Iisraeliga sõlmitud lepingu täitmisest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)