Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Emadepäev läbi aegade

Liivi Soova,      08. mai 2002


Emadepäeva idee sündis Ameerikas. Ajaloolased märgivad selle päeva algatajaks õpetajanna Ann Jarvist, kes oma ema teisel surma-aastapäeval kutsus lähikondseid tähistama emade mälestuspäeva Memorial Mothers Day Meeting.
Eestis olid emadepäeva mõtte algatajaks naiste karskusliikumise juhtivad tegelased. 1906.aastal asutatud Eesti Karskusliidu juurde loodi 1923.a. Naiste Karskusliit, kelle "otstarve oli olla alkoholismi vastu võitlevate naisorganisatsioonide, osakondade, toimkondade, rühmade ja asutuste ühendajaks Eestis ning liidu pääsihiks oli karskusteadmiste levitamine ja süvendamine naiste hulgas."

Esimese üle-eestilise emadepäeva korraldamiseks pöördus Naiste Karskusliik 1923.a. nii oma liikmete kui teiste naisorganisatsioonide poole. Emadepäeva tähistati 3.juunil ligikaudu 20 kohas.

Teise ülemaalise emadepäeva (1924.a.) eel andis Naiste Karskusliit välja kava-vihiku, kus kirjas juhised ja eesmärk: "Emadepäeva korraldamise siht on laste ja vanemate vahekorra ligindamine, iseäranis aga tähelepanelikkuse ja austamistunde kasvatamine oma emade vastu, kes seda oma "suure tööga" võrreldes väga vähe tunda saavad. Emadepäeva mõiste katsutagu iseäranis koolide õpilastele selgeks teha, et nad sel päeval oma kodudes emade vastu iseäranis armastust ja tähelepanelikkust katsuksid üles näidata ja kui see võimalik ja jõu kohane, nende kohustusedki sel päeval täita. Emadepäev peab olema noorte tööpäev."

Viiendaks emadepäevaks (22.mai 1927) valmistudes rõhutati selle tähistamist kodudes. "Võib isegi kibeda pilkena tunduda, kui me emasid kiidame, täname ja ülistame koosolekuruumides, aga kodus oleme nende vastu ükskõiksed ehk koguni hoolimatud. Meie ei pea kunagi unustama, et emadepäeva mõte ei ole mitte ainult emade ülistamiseks, vaid nende kiituse-, tänu- ja ülistusürituste kaudu peame äratama emades enesetunnet, kohusetunnet ja vastutustunnet, ning selgitama kasvatuslisi küsimusi ja võtteid. Et kõige selle täielikku mõju saavutada, peame looma emadele vastava meeleolu, peame nendele näitama, et me kõik ema tööd kõrgelt hindame. Emadepäeva mõju peab olema nii sügav, et see ei unune harilikkudel päevadel..."
Õhkub ka karskusliikumise põhieesmärkide propagandat "Meie ei pääse enne kodude õnne ja rahu röövijast, emade jõu kurnajast ja laste elurõõmu ning lapseõiguse jalgade alla tallajast alkoholist, joomisest, kui ta ise valetab, naine ei või öelda mehele "ära joo", kui ta ise klaasi tõstab - nii ühel kui teisel ei ole mingit mõju enne, kui ütleja võib enesele vastu rinda lüüa ja öelda: minu suu ja käed on puhtad."

1928.a.kuuendal emadepäeval leidis kinnitust mõte, et eelkõige tuleb mõelda oma kodule, oma emale. "Lõppsihiks pole üldse pidustused, vaid see, et terve päev hommikust õhtuni pühendatakse emale ja et pidupäevaks oleks esmajoones ema enese valdkond, kodu. Sel päeval olgu teiste perekonnaliikmete auasjaks olla jalul enne ema, seada kodu pidurüüsse ja äratada ema lauluga. Siis teevad teised ema töö selle järele, kuidas keegi jaksab. Ema võib kordki aastas end lasta teenida, kuna muidu aina teisi teenib. Ka kodust eemal olevad lapsed tulevad seks päevaks koju, kui see võimalik, vastasel korral tuletavad vähemalt sooja kirja, telegrammi, kingi või lilledega teda meelde. "

1934.aastal tõdeti, et emadepäeva tähistamine on sama loomulik kui pääsukeste tagasitulek kevadel või käo kukkumine kodukuuse ladvas.
"Kõigil pidupäevil on kõrvalseisjaid, keda pühitsetava päeva lein või rõõm ei puuduta. On inimesi ilma usuta, ilma kodumaata, ilma sõpradeta ja perekonnata, aga pole inimesi ilma emata."
Hõisati üleskutse kõigile: "Tehkem kombeks igal emadepäeval istutada vähemalt üks puu oma emale" "Eesti Naise" rubriigis "Tütarlaps" avaldati kümme käsku emadepäevaks:

* Võta emalt emadepäeval kõik töö, et tal oleks kord ka puhkepäev
* Pane ta lauale lilli
*Saada emale, kui sa oled kaugel, tervitus tõenduseks, et sa mõtled temale
*Mine surnuaiale, kui su ema juba sääl puhkab, ja ehi ta haud lilledega
*Kuula hoolega, kas naabruses pole üht ema, kes on hädas ja puuduses, ja aita teda
*Kui sa tunned mõnda ema, kes on haigemajas või vanadekodus, otsi ta üles ja valmista talle rõõmu
*Kõnele ka oma sõbrale, kuidas tal oleks kõige parem oma ema rõõmustada
*Ole viisakas ja abipakkuv - nagu oleks ta sinu ema
*Püüa nüüd, ja eriti emadepäeval, levitada seda kaunist mõtet
*Austa ikka oma ema ja kõiki emasid, nagu oleks alati emadepäev, ja hoolitse, et ka teised seda teeksid - siis saab emadepäev õnnistuseks rahvale


Seitsmeteistkümnenda emadepäevaga 1939.a oli seotud kauaoodatud sündmus - Elva järve ääres asuva emade puhkekodu sisseõnnistamine ja pidulik avaaktus. "Emade puhkekodus võib viibida üks kuu korraga; kui ruum võimaldab, ka pikemat aega. Kuid sageli on juba küllalt mõnepäevasest puhkamisest, et väsinud emale anda uut jõudu.
Kahjuks ei ole väsinud emadel võimalik esialgu kaasa võtta lapsi, sest ruumid ei võimalda seda. Tulevikukavas on ehitada samale ilusale metsaalusele uus ja kõigi nõuete kohane maja, kus ajutiselt leiaksid hoolitsemist ka väiksemad lapsed, kuni emad vajavad puhkust.
On üldiselt maksmas mõiste, et kõik töötavad inimesed vajavad teatud ajajärjel puhkust. Et ka ema vajab puhkust, kes on sageli kõige rohkem töötav inimene, see mõiste on meie kodumaal võrdlemisi uudne, kuid kõikide kohustus on seda mõistet selgitada meie rahva elujõu huvides. Et meie emad, eriti maal, liiga noorelt raugastuvad, ei ole loomulik. Laste sünnitamine, kui ema on terve ja elujõuline, ei ole naiste raugastaja. Kui ta raugastub, on põhjused teisal, ja peamiselt selles, et meie emad on liiga koormatud mitmekordse tööga ilma ühegi puhke-ajata."

1941.a. jäi aga emadepäev juba riiklikult tähistamata. Järgnenud sõja-aastatel olid emadepäeva tervitused ajakirjanduses täis lohutust ja elutahte sisendamist. Siis sai traditsiooniks langenud sõjameeste kalmudel käimine. Nõukogude perioodil oli emadepäev maha vaikitud ja paljudes kodudeski erinevatel põhjustel unustusehõlma vajunud. Uus aeg tõi kaasa hea vana ning koos sellega saame taas kosutust emadepäeva ilusast traditsioonist.
Lühendatult "Väike emadepäeva raamat" 1994,
Emadepäev Eestis 1923-1944,

Viimati muudetud: 08.05.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail