Nädala juubilar TIIT VÄHI 60

Ester Shank,      10. jaanuar 2007


Poliitikuga on nagu poptähe või naisega: ühtedele meeldib meeletult, ehkki selle põhjused jäävad raskesti tabatavaks; teistele aga on suisa vastukarva. Meeldimisele aitab tihti kaasa sarm, mida on mõistuspäraste argumentidega keerukas tõestada.

Tiit Vähi austajatele leidub nii üht ja teist kui ka kolmandatki: temas on mehelikku sarmi, teoinimese otsustavust, keskmisest vaieldamatult vilkamat taipu. Need ja muudki omadused vormisid tast kord tubli direktori ning hiljem tegid populaarse poliitiku ja eduka ärimehe. Aga küllap leiavad temast oma jao ka vastalised.

Mäletatavasti ründasid oponendid 90ndatel nii transpordiministrist kui ka peaministrist Tiit Vähit: andku mees endale aru, et poliitikas ei saa kasutada samu võtteid, mis tõid edu autobaasi juhtimisel. Selle argumendi lükkas elu ise ümber, näidates pigem kritiseerijate endi nõrkust, sest tegelikkuses on edu saatnud Vähit kõikjal.

Tema esimene valitsuskabinet 1992. aastal, mida ka spetsialistide valitsuseks nimetati, oli toonastes rasketes oludes (majandusblokaad ja rahareform!) väga edukas. Ennekõike oli see ühtaegu asjatundlik, aga ka pühendunud seltskond: Arvo Kuddo, Klara Hallik, Ülo Uluots, Laur Karu, Heido Vitsur, Rein Miller jt.
Vaevalt et läbikõrbemise järel moodustanuks Vähi veel teise ja kolmandagi valitsuse, olles ühtekokku üks staazhikamaid peaministreid Eestis. Seejuures tuleb tunnistada tõsiasja, et tema valitsuste ministrid moodustavad Eesti tõelise eliitüksuse. Poleks liiast siinkohal vaid mõnda meenutada: Toomas Hendrik Ilves, Siim Kallas, Jaak Aaviksoo, Edgar Savisaar, Siiri Oviir, Endel Lippmaa. Osa neist kutsus valitsusse küll juba Savisaar, kuid Vähi arvele jääb oskus suurte isiksustega koostööd tehes nende võimeid jätkuvalt Eesti huvides rakendada.

Ehk andis see ka valmiduse võtta endale vastutus „teha president". Igatahes seostatakse just Tiit Vähi nimega Lennart Meri saamist presidendiks 1996. aastal ja Arnold Rüütli valimist 2001. aastal. Ka 2006. aasta presidenditegijad olevat nimelt Vähiga nõu pidanud. Nõnda pole tema mõjuvõim poliitikast taandumisega sugugi kadunud. Vaadakem kasvõi otsustavust oma tahte läbiviimisel, mida Vähi on lisaks poliitikale hilisemal ajal näidanud ka äris – Sillamäe peremehena ja terve Kirde-Eesti majandusmootorina.

Osa vaatlejaid hindab Vähi potentsiaali Eesti ärimaastikul suurimaks, osa arvates on ta juba praegu rikkaimate edetabeli tegelikus tipus. Olulisemaks võiks aga pidada seda, et kui Vähi oleks veel poliitikas, siis küllap seisaksid Eesti–Vene suhted sootuks teisel alusel. Olgu peale, et täna on tal selleks oma ärihuvid, aga omal ajal sõlmis just tema peaministrina kolleeg Gaidariga enamsoodustusrezhiimi lepingu.
Otsustavuselt pole ükski Vähi järeltulija peaministritoolil suutnud teda ületada. Kuidas oleksid aga lood eelmiste ja tulevaste presidentide võrdluses, seda tahaks küll näha.
Palju õnne ja jõudu Tiit Vähile!


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)