![]() Põhiseadus ja Euroopa LiitHEIKI LINDPERE, 23. jaanuar 2002Osaledes 14. jaanuaril Tartus Eesti Õiguskeskuse konverentsil “Eesti põhiseadus ja ühinemine Euroopa Liiduga. Õiguslik dialoog suveräänsuse ja põhiseaduse muutmise küsimuses” ja lugedes 16. jaanuari Postimehest justiitsminister Märt Raski arvamust, tekkis mul soov jagada erakonnakaaslastega enne Keskerakonna VIII kongressi oma mõtteid 1992.a põhiseaduse muutmise küsimuses juhul, kui Eesti rahvas hääletaks Euroopa Liiduga ühinemise poolt. Ekspertkomisjonid ja riigiõiguse spetsialistid on teinud suure töö põhiseaduse võimalike muudatuste väljapakkumisel ning teiste esitatud ettepanekute parandamisel või mahategemisel. Ent puudu jääb süsteemsest lähenemisest, mistõttu heidab ka justiitsminister minu arust liiga kergekäeliselt kõrvale uue põhiseaduse koostamise kui arvestatava variandi. Teeme uue põhiseaduse! Meie tänane põhiseadus, mis koostati suhteliselt lühikese aja jooksul taasiseseisvumise järel, on kantud vankumatust iseolemise ideest: suveräänsusest kui võimutäiusest oma territooriumil ja sõltumatusest rahvusvahelises suhtlemises. Euroopa Liitu kuulumine loob aga täielikult teise situatsiooni: liidu õigusnormid on Eesti õiguse ees ülimuslikud, üle kahe kolmandiku õigusloomest läheb liidu kätte, st Riigikogu rolli teisendumist ja vabariigi valitsuse kui EL-ga igapäevase suhtleja rolli suurenemist esimese arvel. Rahva tahe ja võim nihkub põhilises osas täidesaatva võimu kätesse, kes pole mitte tema poolt otseselt valitud. Seega tekib vajadus ümber hinnata võimude lahusus kogu oma tasakaalustatuse ja kontrollidega. Ei piisa lühimast põhiseaduse parandusest, mida ma konverentsil intrigeeriva küsimusena esitasin (kirjutada paragrahv 3 teine lause nii: “Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Euroopa Liidu õigusnormid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa”). Ühiskond peab seisukoha võtma Käesoleva põhiseaduse säilitamine kardinaalselt uues olukorras võib paljudele inimestele tegelikult osutuda eksitavaks. Miks mitte muuta põhiseadus tervikuna uuele olukorrale vastavaks ja ühes sellega kõrvaldada redaktsioonis esinevad sisulised ja terminoloogilised vääratused. See on Eesti ühiskonna jaoks (nagu ka Euroopa Liitu astumise küsimus üldse) eelkõige poliitiline probleem, mille suhtes erakond peab oma seisukoha võtma. Viimati muudetud: 23.01.2002
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |