KOLMAINSUS: Vabadussambast, vabastajasambast ja võidusambast

JAAN NIIN,      23. mai 2007


Tõeliselt vaba ja rahumeelne riik tunneb kindlasti heameelt vabadussambast. Aga kui selle riigi mingi teine riik vabadusest "vabastab", siis too kindlasti asendab vabadussamba "vabastajasambaga", lisades sellele veel oma "võidusamba".

Eesti Vabariik sai küll vabaduse, kuid Vabadussammast esimese 20 vabadusaasta jooksul rajada ei suudetud, sest enne seda jõudsid kohale "vabastajad" ja "võitjad". Kuid meie õnneks suutsid nad poole sajandi jooksul rajada Tallinnasse ainult "vabastajasamba", mis hingerahu huvides on tänaseks kolinud kalmistule, seltsiks seal igavesti puhkavale väga suurele langenud "vabastajate" perele.

Venelaste ülisuur võidumonument (ehk võidusammas) jäi Eestis rajamata. See pidi tulema Tallinnas Stalini väljakule, mis asus praeguse Viru väljaku ja Tammsaare pargi kohal.

Sirvides tollase ajakirja "Pilt ja Sõna" (enne "vabastamist" 1940 kandis nime "Nädal Pildis") 1953. aasta aprillinumbrit, leiame sealt Stalini matuste osa järelt kohe ka ülevaate Tallinnas J. V. Stalini väljakule püstitatava Võidumonumendi projekti saamiseks välja kuulutatud üleliidulise võistluse tulemustest. Teatatakse, et võistlusest osavõtt oli rohkearvuline – esitati 131 projekti, mille hulgas zhürii premeeris 11 tööd. Nendest viie töö pildid avaldas ka "Pilt ja Sõna".

Väga "kena" on III auhinna saanud Tallinna arhitektide H. Karro, M. Pordi ja U. Tölpuse projekt. Nemad oskasid pildile paigutada vägeva kivimüüri ja selle keskele posti otsas oleva Stalini, kelle selja tagant pidid paistma kõik meie pealinna teravatipulised kirikutornid.

Kuid meie rahva rõõmuks lõppes üheskoos selle projektiga ka Stalini elutee, ja nõnda jäi meie pealinnas "punareostus" olemata. Pealegi ei jäänud Stalini jüngrid Suurele Juhile ustavaks. Tore on seegi, et ENSV tollaste juhtide hulgas polnud tegelast, kes oleks selle monumenteerimisprojekti teostamisega kiirustanud.

Kuid praegu tuleb taas meenutada, et Stalini pilt oli kui minevikuvari üle pikkade aegade taas Moskva Punasel väljakul 9. mail 2007. Tundub nagu jagataks põrgus sealsetele "ajateenijatele" linnalubasid!

Aga kui nüüd mõelda, et "vabastajad" oleksid poolsada aastat tagasi sellesse kohta oma võidusamba püsti ajanud ja sinna juurde "kombekohaselt" polgujagu "õigeusklikke" kuskilt kokku kogunud ning sinna maha matnud, siis poleks meie peaminister asja klaarimiseks kindlasti väljapääsu leidnud. Pealegi oleks see olnud kohalik suure sõja ametlik ja umbes 20 meetri kõrgune Võidumonument (seda ka ilma Stalini kujuta). Õnneks läks teisiti!

Lisaks veel mõne sõnaga Eesti Vabariigi PEASAMBAST, millest on unistanud meie tipp-võimuladvik nii Esimese kui ka Teise vabariigi ajal. Rahvas on unistustes suhteliselt tagasihoidlik olnud. Kui see sammas ükskord ilmub, siis ei tohiks ta ilu ja suuruse poolest meie naabrite omadele alla jääda. Ta olgu avaras kohas ja tasasel pinnal, et sinna juurde pääseksid suured kodanike ja külaliste hulgad ilma pingutusteta ning oleks ligipääs ka ratastooliga. Ka riigi väliskülaliste poolt lillede asetamine olgu lihtne ja mugav. Selle samba jalamilt peaksid algama meie riigi juubeliaastate üldlaulupidude lauljate rongkäigud Kadrioru lauluväljakule. Praegu asub sellises väga heas kohas konkurentsitult Vabaduskell.

Kuid praegu on mingisugune meie "sõjardite bänd" asunud nn Vabadussõja Võidusammast püstitama Viktor (see nimi tähendab ka võitu) Kingissepa poolt kõrgel künkal "sisse tallatud" lohku. Arvatavasti saabki sellest rahvasuus lihtsalt Viktorisammas, ja seda eelkõige just ingliskeelse tõlke victoria toel.

Omaette küsimus on ka selles, mida loeme üldse Vabadussõja võiduks ja kus kirjutas vaenupool alla kapituleerumispaberile. Võib-olla on mõistlikum rajada siiski Vabadussammas, et mitte ehtida end laskmata linnu sulgedega?


FOTOD:

OTSE MOSKVAST: Teise auhinna omandanud Moskva arhitekti V. Taushkanovi ning skulptorite (pottseppade) Z. Snegirevi ja L. Pissarevski loodud võidumonumendi projektis ette nähtud skulptuurgrupi kavand.

MADE IN ENSV: Tallinna arhitektide H. Karro, M. Pordi ja U. Tölpuse projekt (III auhind).

GENERALISSIMUS BOAGA: Leningradi arhitektide S. Speranski ja A. Tevjani projekt (II auhind).

KAHEKSA MOSKVALASE TAIES: Moskva arhitektide J. Kutõrevi, A. Atanovi, G. Gavrilovi, D. Hodazhajevi, J. Krivushtshenko, A. Kutõrevi, R. Ulubabjantsi ja A. Tihhonovi projekt (II auhind).

JÄLLE ÜRGRAHVUSLIK PAEKIVI: Leningradi arhitektide-kunstnike A. Botsharovi, K. Litovtshenko ja J. Timoshkovi projekt (III auhind).

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)