Millal Eestis pensionid tõusevad?

Toimetuselt:

17. mail korraldavad Läti pensionärid teatavasti suure meeleavalduse nõudega tõsta oma riigis pensione. Ei ole kuulda, et Eesti pensionäride organisatsioonid planeeriksid midagi samalaadset. Kuigi võiks - eestlaste pension on aastaid olnud ostujõult langustrendis ning sotsiaalprobleemid on lõpuks jõudmas juba valitsusmeediasse. Näiteks Eesti Päevalehe laupäevaväljaandes LP kirjutas 20. aprillil Andrei Hvostov šokeeriva artikli insuldihaige vanainimese koduhooldusest. Kirjutis pälvis laia vastukaja ja ilmsesti initsieeris ka väikese arutelu Riigikogus.

24. aprillil oli Riigikogu infotunnis kõne alla pensionide tõstmise ja maksustamise teema. Vastas sotsiaalminister Taavi Rõivas (Reformierakond). Küsisid Kadri Simson ja MarikaTuus-Laul Keskerakonnast, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja Aivar Sõerd Reformierakonnast.

Kesknädal toob sellekohase väljavõtte Riigikogu stenogrammist.

Aseesimees Laine Randjärv

Kadri Simson on esitanud sotsiaalminister Taavi Rõivasele küsimused pensioni kohta. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson (Kesk)

Aitäh! Lugupeetud sotsiaalminister! Aprillikuus on igati loogiline küsida pensionide kohta, sest 1. aprillist kehtestatakse pensioniindeks. Meie vanaduspensionid on kolmel aastal - 2010, 2011, 2012 - kaotanud oma ostujõudu, kas pensionitõusu pole olnud või on pensionitõus olnud väiksem kui hinnatõus. Siin ma tuginen Statistikaameti andmetele. Sellel aastal ka pensioniindeks ei tõusnud nii palju, nagu indekseerimine oleks eeldanud: 7% asemel tõusis 5%. Kas Sotsiaalministeeriumil on mingi plaan või ajagraafik, kuidas meie pensionide ostujõud taastada 2010. aasta tasemele?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas (Ref)

Aitäh! Tõepoolest, aprill on see kuu, kus kantseliitlikus keeles öeldes kehtestatakse pensioniindeks, aga ilusas eesti keeles öeldes pensionid tõusevad. Sel aastal me võime täie kindlustundega öelda, et pensionid kasvavad kiiremini kui elukallidus ja kasvavad praeguse teadmise ja kõikide prognooside järgi kiiremini ka järgnevatel aastatel. Pensionitõus ületab nii tänavu kui kõikidel lähiaastatel tuntavalt elukalliduse tõusu. Kui me vaatame pikemat minevikku, siis näiteks kümne aasta taguse ajaga võrreldes on pensionid Eestis kasvanud kokku 2,65 korda. See on tagantjärele vaadates üsna lühike aeg. Täpselt kümme aastat tagasi sai minu kõrval istuvast Juhan Partsist peaminister ja me kõik mäletame seda hetke, nagu oleks see olnud üsna hiljuti. See 2,65-kordne tõus on olnud märgatavalt kõrgem kui elukalliduse tõus võrreldaval perioodil. Aga kindlasti me peame seisma selle eest, et nüüd sel aastal, aga ka tulevastel aastatel saaks pensionid kasvada ja saaksid kasvada kiiremini, kui kasvab elukallidus. Ja selle peamiseks, vaat et isegi ainsaks võimaluseks on see, et Eesti jätkab majanduskasvu soosiva poliitikaga, sest me teame, et ainus kestlik pensionikasvu allikas on majanduskasv.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Ma palun, Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Kadri Simson (Kesk)

Aitäh! Ma ei taha minna kümne aasta tagustesse meenutustesse. Ma arvan, et me kõik üllatuksime rõõmsalt või siis mitte nii rõõmsalt kümne aasta taguste kodukulude arvete vaatamisel. Aga sellel aastal on juhtunud selline asi, et märgatav osa pensionäridest, eriti need, kellel on kõrgem pension näiteks selle tõttu, et nad on olnud represseeritud, avastasid ennast selles olukorras, et nende pension läheb tulumaksu alla. Kas see olukord, kus pensionärid peavad oma pensionist maksma tulumaksu, tuli Sotsiaalministeeriumile üllatusena, sest et tulumaksuvaba miinimumi ei ole tõstetud juba viis aastat, ja kas on plaanis mingi muu kiirem lahendus nendele pensionäridele, kes maksu maksma peavad, või on ainukene variant see, et järgmisel aastal tõstetakse tulumaksuvaba miinimumi?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas (Ref)

Aitäh! Eestis kehtib kaks erinevat tulumaksuvaba miinimumi määra - on üldine, kõigile 144 eurot praeguses hetkevääringus, ja lisaks sellele on kõikidel pensionäridel õigus saada täiendav tulumaksuvabastus, mille suurus on 192 eurot. Need kaks summat kokku annavad 336 eurot, mis on paari euro võrra suurem ka nüüd, pensionitõusu järgselt keskmisest pensionist. Seetõttu sel aastal me saame öelda, et kõik need pensionärid, kes saavad keskmist pensioni või alla selle, ei maksa oma pensionilt tulumaksu ja pensioni tulumaks või tulumaks üldse algab 336 eurost. See, kas ka järgnevatel aastatel võiks vähemalt keskmine pension olla tulumaksuvaba, on kindlasti riigi võimalustest sõltuv. Mulle see väga meeldiks, kui see nii oleks. Me peame arvestama, et päris kõikide pensionide tulumaksuvabaks tegemist ei ole võimalik isegi mitte kaaluda ainuüksi seetõttu, et meil on -  mitte küll palju, aga siiski on - eripensione, mis ületavad n-ö tavavanaduspensioni oma summalt mitmekordselt ja kui me kehtestaks sedavõrd kõrge tulumaksuvaba miinimumi, siis see muutuks riigi jaoks võib öelda, et võimatult koormavaks. See tulumaksuvaba miinimum sel aastal maksab Eesti riigi jaoks 126 miljonit eurot, ma pean siin silmas täiendavat tulumaksuvaba miinimumi pensionäridele. Kui me soovime seda tõsta, siis kindlasti me peame kalkureerima riigi rahalisi võimalusi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Kadri Simson (Kesk)

Aitäh! Lugupeetud sotsiaalminister! Kui me räägime keskmisest pensionist, siis on aina enam juurde tulevaid pensionäre, neid noori pensionäre väga tugeva pensionilõhega. On neid, kes lähevad pensionile ja saavad päris korralikku pensioni, ja on neid, kes on kogu vabariigi aja töötanud väga väikese palgaga ja see tähendab, et nende üks tööaasta või kolm tööaastat võrduvad vaid ühe pensioniaastaga. Kas on ka mingi plaan nende inimeste abistamiseks, kes nüüd lähevad vanaduspensionile ja avastavad ennast väga väikest pensioni teenimas?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas (Ref)

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et kuni 90-ndate aastateni, kaasa arvatud, arvestati sõltumata sissetulekust kõikide inimeste staaži ühtmoodi ja see sissetulekukomponent on viimase 13 aasta teema. Nii et kõik need, kes on juba jäänud pensionile või lähiajal pensionile jäämas, nende puhul suurem osa, kaks kolmandikku kuni 100% tööstaažist tuleb selle n-ö vana valemi järgi, mis sissetulekut ei arvesta. Seda, miks 90-ndate lõpus tehti sissetulekut arvestav valem, seda ma arvan, me kõik siin teame päris hästi. Samas selleks, et pensionide ebavõrdsust oluliselt vähendada, on läbi nende aastate eelisjärjekorras ja nii ka praegu tõstetud pensioni baasosa, mis moodustab pensionist ligikaudu 40% ja mis kasvab kiiremini, kui see osa, mis inimeste tööstaažist ja sissetulekust sõltub. See tagab selle, et madalamad pensionid kasvavad natukene kiiremini kui suhteliselt kõrgemad pensionid. See tagab selle, et pensionid on palju-palju võrdsemad, kui nendesamade inimeste sissetulek siis, kui nad olid veel tööelus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul (Kesk)

Aitäh! Austatud härra minister! Reaalpensioni langus on nüüd mitmed aastad järjest ju ikkagi toimunud ja see on olnud päris tõsine küsimus. Me oleme neid pensione  tõstnud vähem, kui seaduse järgi võiks. Sel aastal, kui ta pidi tõusma 6,36%, tõusis ta 5, ja kui ta oleks võinud 5,4 tõusta, siis tõusis ta 4, ja kui ta pidi 14% tõusma, tõusis ta 5 ja üks aasta oli ta üleüldse külmutatud. Vastavalt sellele ongi reaalpension langenud, Eelmine aasta oli suhteliselt väike langus, aga üleeelmine ja sellest veel tahapoole oli üsna üsna suur reaalpensioni langus. Küsingi praegu kas te ei arva, et praegu peaks pensione ikkagi rohkem tõstma, vähemalt niipalju, kui see seadusega reaalselt on võimalik, sest meil hinnad tõusevad, näete, kuidas kodukulud aina kerivad üles, üles, üles? Nendel inimestel ei ole nii väga aega oodata. Aitäh!

Sotsiaalminister Taavi Rõivas (Ref)

Aitäh! Me tõstame pensione maksimaalses riigile jõukohases määras. Teie info, nagu me lähtuksime millestki muust, kui kehtivast seadusest, ei vasta tõele. Täpselt nii, nagu seaduses on kirjas, täpselt selle järgi pensionid Eestis ka kasvavad. Nii et palju rohkem kui ühe ministri või üldse poliitikute heast tahtest sõltub Eesti inimeste pensioni suurus sellest, kui hästi läheb meie majandusel. Majanduskasv nimelt otseselt panustab pensioni kasvu läbi sotsiaalmaksu laekumise kasvu, aga majanduskasvule lisaks on ka teisi tegureid, mis on kas otseselt või kaudselt majanduse käekäiguga seotud, mis on aidanud Eestil ühena vähestest Euroopa riikidest sellisel määral ka viimastel aastatel pensione tõsta. Selleks on  näiteks ka tööpuuduse väga kiire vähenemine. Võrreldes 2,5 aasta taguse ajaga on meil tööpuudus üle kahe korra vähenenud. Tänu sellele on meil rohkem inimesi, kes maksavad sotsiaalmaksu. Tänu sellele on meil Pensionikassas rohkem raha ja tänu sellele saame maksta kõrgemaid pensione. Kõik need sammud vajavad, et riik ajaks järjekindlat poliitikat, mis kasvu soosib, mitte ei pidurdaks kasvu kõikvõimalike lisakoormiste või administratiivsete tõketega. Seetõttu eriti just eakate inimeste huvides, aga loomulikult kogu ühiskonna huvides on see, et Eestis jätkuks poliitika, mis soosib majanduskasvu. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Helmen Kütt (SDE)

Tänan, proua eesistuja! Lugupeetud sotsiaalminister! Nii nagu teenused, on ka need pensioniga seotud, eriti hooldekoduteenus. Täna ei ole Eestis ühtegi eakate hooldekodu, mida eakal oleks võimalik keskmise pensioni eest teenusena osta, kas omavalitsusel või lastel tuleb juurde panustada. Te olete meedias öelnud, et hooldekodude kohtade puudust ei ole, pigem on maksujõulisuse puudus. Ja samal põhjusel, just nimelt pensionide suuruse tõttu tihtipeale inimestel ei ole võimalik ka kõiki koduhooldusteenuseid osta, sest omavalitsustel puudub tegelikult kohustus ja tihtipeale ka võimekus neid teenuseid tasuta pakkuda. Teie poolt on välja pakutud selline mõte nagu kinnisvarapension. Noh, kõigil pole ka seda kinnisvara. Eesti Vabariigis oleks võimalik elada ilmselt väärikalt eakana siis, kui valitsus võtab ette teatud meetmed ja sammud. Kas te olete ministriks oleku ajal midagi planeerinud selle suunas, et põhiseadust täidetaks ja eakatel oleks võimalik väärikalt vananeda? Aitäh!

Sotsiaalminister Taavi Rõivas (Ref)

Aitäh! See teema on minu jaoks isiklikult tuttav üle 7 aasta. Ma tean üsna täpselt, milline on olukord Eesti hooldekodudes. Ma tean, milline on seis järjekordadega ja milline on ühe või teise hooldekoduteenuse hind. Tõsi on see, et kui me vaatame Eestit tervikuna, siis justkui probleemi ei oleks, sest meil on üle 6500 koha ja teenusesaajaid on natuke üle 6 tuhande.

Kui vaadata kogupilti tundub, et on üle 500 vaba koha ja kõik on justkui hästi. Samas tasub jälgida ka seda, et on piirkondi, kus kohtade arva on piiratum või nõudlus suurem ja seetõttu me ei saa seda kogu Eestile üldistada, et järjekordi üldse ei oleks. Ma olen öelnud ka seda, et tõsiseks ja tegelikuks pudelikaelaks on teenuse eest tasumine, sest ööpäevaringne hoolekandeteenus on loomulikult kallis, see on mõistetav, ja kui me võtame keskmise pensioni - need hinnad varieeruvad väga palju -, aga Eesti keskmisena on see läbi aastate katnud kuskil 60-62%. Millised on võimalused selle teenuse eest täiendavaks tasumiseks, selles osas olen ma avalikuks aruteluks lahendusi pakkunud, aga lisaks kinnisvarapensionile peame me väga tõsiselt arutama, milline on selles küsimuses põlvkondade solidaarsus. Ja kui me tuleme selle küsimuse juurde infotunni teises pooles, siis me kindlasti saame sellest detailsemalt rääkida. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh. Palun, Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd (Ref)

Aitäh. Hea minister! Täna oli uudis selle kohta, et Läti kavandab üle mitme aasta pensionitõusu. Nad ei ole seda teinud nagu meie. Ja seda ka alles aasta teises pooles ja panevad selle sõltuvusse sellest, kuidas laekuvad maksud esimesel poolaastal. Ma küsingi, et kui palju praeguses kehva majandusega Euroopas üldse on neid riike, kes saavad pensione tõsta nii, nagu meie seda teeme?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas (Ref)

Aitäh! See on väga hea küsimus. Pean tunnistama, et täpset riikide arvu ma peast öelda ei oska, aga neid riike ei ole ülemäära palju. Ja põhjus selleks on väga lihtne - kui Eesti sisenes majanduskriisi, reageeris ta sellele kiiresti ja väljus kriisist väga kiiresti, siis enamik teisi Euroopa riike on majanduslikus mõttes jätkuvalt kas sügavas stagnatsioonis või lausa majanduslanguses ja loomulikult piirab see nende võimalusi nii pensionide kui ka kõikide teiste avalike kulude kasvuks. Veelgi enam, neil on jätkuv surve avalikke kulutusi langetada ja ka pensionide langetamine on teema, mis on paraku mitmes Euroopa riigis väga tõsiselt teemaks.

Eesti on ka selles mõttes unikaalne, et vaatamata väga suurele majanduslangusele ja sellele, et me tegime kärpeid peaaegu igas eluvaldkonnas, otsustasime me jätta pensionid kärbetest puutumata, me otsustasime pensione mitte langeatada. Indeks oli sel hetkel negatiivne, surve ühiskonnas, võib öelda, oli mõlemapoolne, sest oli väga suur survet, et pensione tuleb langetada, selleks et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas toona pensione mitte kärpida ja väga õigesti otsustas. Tänu sellele me saame rääkida, et meil on sisuliselt igal aastal, nii kriisi ajal kui ka praegu, pensionid vähemasti keskmisena alati kasvanud ja viimastel aastatel on kasvanud kõik pensionid. See on ma arvan oluline ja ma arvan, et need otsused, mis tookord tehti, olid õiged. Ja mul on kahju, et mitte kõik Euroopa riigid ei saa arutada, mitu protsenti pension kasvab, vaid nii mõnigi riik on sunnitud arutama seda, mitu protsenti pensione kärpida. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Lõpetame käesoleva punkti arutelu.

Jaga |