Rahvakogu alustas 7. jaanuaril tööd

Rahvakogu on kõigile soovijatele avatud vabatahtlik ettevõtmine, millega ühisloome viisil valmistatakse ette muudatusettepanekuid valimisseaduste, erakonnaseaduse jt demokraatia tulevikuga seotud küsimuste lahendamiseks Eestis. 31. jaanuarini saab ID-kaardi abil keskkonda ettepanekuid lisada ja neid kommenteerida. Rahvakogu tööga tutvumiseks end identifitseerida pole vaja.

Veebruaris töötavad esitatud ettepanekutega poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikud, kes grupeerivad ettepanekud ja kommentaarid erinevateks võimalikeks stsenaariumideks. Seejärel varustavad poliitikateadlased jt eksperdid need ettepanekud esmase mõjuanalüüsiga.

Märtsis toimub üks või mitu arutelupäeva, kus stsenaariumidest valitakse välja eelistatumad. Seejärel on Vabariigi President lubanud esitada need arutamiseks Riigikogule koos ettepanekuga muuta kehtivaid seadusi.

„Esmajoones loeb ettepanekute kvaliteet, mitte nende hulk. Keskkonnas on võimalik tutvuda demokraatia toimet kujundavate seaduste hetkeseisuga, samuti vaadata ja kuulata selgitavaid videolõike," ütles ühisloomekeskkonna algatusrühma juht, Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel.

„Rahvakogu kujul on tegemist eelkõige aktiivsete kodanike vabatahtliku algatuse ja sooviga arendada osalusdemokraatiat. Rahvakogu pole ei uus alternatiivne võimuinstitutsioon ega ka mitte survegrupp. Rahvakogu sünni taga on soov lisada meeleavaldustele ja allkirjakampaaniatele konstruktiivne ja loov osa ning anda igale kodanikule võimalus selles protsessis osaleda," lisas Koppel.

Rahvakogu keskkond on liigendatud viieks teemaks: valimiste kord, parteide rahastamine, sundparteistamise peatamine, kodanike osalus poliitikas valimistevahelisel ajal, erakondade sisedemokraatia.

Rahvakogu töökeeleks on eesti keel, ent ettepanekuid ja kommentaare saab sisestada ka vene keeles. Need tõlgitakse hiljem analüütikute ja ekspertide töö hõlbustamiseks vene keelde.

Rahvakogu tööd korraldavad sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhtimisel vabatahtlikena erinevad vabaühendused, näiteks poliitikauuringute keskus Praxis, vabaühenduste liit EMSL, e-Riigi Akadeemia, Avatud Eesti Fond, samuti erakonnad, IT- ja kommunikatsioonispetsialistid jt.

OLARI KOPPEL

Eesti Koostöö Kogu juhataja

Jaga |