Vaid mees ise saab end kaitsta tervisehädade eest

Eesti meeste eluiga on viimasel kümnendil küll veidi tõusnud, kuid rahuloluks pole põhjust. Elu on Maarjamaa poegade jaoks endiselt liialt karm ja ülekohtuselt lühike. Meie mehed surevad kõige sagedamini südame-veresoonkonna haigustesse, saavad insuldi, hääbuvad liigsest alkoholitarbimisest tingitud tervisehädadesse, kustuvad kopsuvähi tõttu, jätavad elu liiklus- jm õnnetustes või siis pettuvad kõiges ja sooritavad enesetapu. Eriti hoogsalt on viimasel ajal räsinud mehepoegade ridu just ohjeldamatu viinalembus ning depressioon ja enesetapud, ning see tendents näitab paraku hoogsat kasvu.

 Selge, et nii jätkata pole võimalik. Aga mida ette võtta? Muidugi oleks kõige eesmärgipärasem oodata riigilt tõhusamat tervishoiupoliitikat ja investeeringuid haiguste ennetamisse. Alustada võiks hambaravitoetuste kiiremast taastamisest ning meeste tervise sõeluuringute riigipoolsest rahastamisest.

 Kahjuks käituvad Stenbocki maja isevalitsejad tervet mõistust eirates. Hambaravitoetuste taastamine venib, sõeluuringute suhtes ollakse äraootavad, tervise edendamiseks tehtavate kulutuste erisoodustusmaksust vabastamise teemast hiilitakse kõrvale, häbelikult silmi maha lüües. Selle asemel soositakse alkoholitarbimise kasvu, mille eredaimaks näiteks on korrakaitseseaduse äpardunud muudatused. Ka alkoholireklaam vohab meedias, eriti telemaastikul, jätkuvalt.

 Riigi alkoholi- ja tubakalembusel on muidugi põhjus. Kes kataks vahevalitsuse populistlike lubaduste kulud, kui poleks alkoholifirmade ja tubakavahendajate tublit tööd, mis aktsiiside näol kosutab riigieelarvet? See, et eelarvet selliselt lappides tegeldakse rahva tervise teadliku hävitamisega, valitsust ei morjenda.

Kes siis kaitseks eesti meest? Õige vastus on – mees ise.

Parim ravim liigse kehakaalu, vaimse lodevuse ja hingelise depressiooni vastu on mõõdukas, igaühele jõukohane sportimine. Pole tarvis tunde jõusaalis rassida või pikki maid maha joosta. Piisab vaid väikesest pingutusest, et end taas vormi saada ning mõnusas meeleolus ja parema enesetundega elu nautida.

Kõige lihtsam on sooritada iga päev kerge jalutuskäik. Kui tahtmist, võib muretseda ka käimiskepid, ning kehaline koormus ja kõndimisest saadav tulu kahekordistuvad. Pole see kepikõnd mingi pensioniealiste ajaviide! Sobib igas vanuses inimesele ja mõjub hästi.

Kellel veidi rohkem tahtmist, võiks mõelda jalgrattasõidule. Viimastel aastatel on rajatud piisavalt kergliiklusteid, kus saab pedaalimist ohutult harrastada. Kui aga lumi maha tuleb ja teed libedaks muutuvad, võib ratta suuskade vastu vahetada. Suusarajalt saab punased põsed ja raugematu elujõu.

Üle Eesti on kerkinud veekeskusi nagu seeni. Mehed, kasutagem võimalusi, mida pakuvad ujulad! Pole mõtet istuda vaid saunas ja mullivannis – tõeline spaa-elamus algab basseinist. Ujumisega võib alustada tasapisi, paarisaja meetri läbimisega. Võhma lisandudes saab koormust tõsta, kuni kroolite ühe veekeskuses-käiguga maha kilomeetri, aga kui soovite tõeliselt muljet avaldada, siis isegi kaks. Pärast sellist maratoni on enesetunne nagu noorel jumalal, seda vanusest või elukogemusest sõltumata.

Põhjalik terviseedendus algab siiski võimlemisest. Hommikused virgutusharjutused on jõukohased igale mehele. Tuleb vaid eelmisel õhtul kainelt kotile kobida, ning polegi hommikul iiveldust ja peavalu, mis takistaks sirutusi, kükke ja painutusi teha.

Kes aga tahab jõurikaste meeste seas end proovida, seadku sammud jõusaali. Rauaga rinnapistmist tuleb alustada targu, aga juba mõne kuu pärast on biitseps paisunud ja seljavalud kadunud.

 On kümneid võimalusi, kuidas end sportides terveks ja reipaks muuta. Peab vaid leidma endale sobiva ala. Alustada tuleks juba täna! Jõudu selleks!

KESKMÕTE: Kes siis kaitseks eesti meest? Õige vastus on – mees ise.

ALAR NÄÄME, Tallinna Kesklinna vanem

Jaga |