Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Militaarse Eesti ränk koorem

LINDA AVIK,      30. september 2010

Olen üks neist, keda häirib sõjategevus, milles osaleb meie riik, mõttetult kulutades raha ja inimelusid. On Eestist suuremaid riike, mille sõjalised kulutused on meie omadest väiksemad, sest mõeldakse oma rahvale. Meie valitsus on aga seljaga rahva poole.

 

USA on NATO juhtriik, mis pidevalt osaleb sõjas. Kui lõpetataksegi Afganistanis, kes on siis järgmine? Asi on selles, et sõjatööstuse toodang vajab realiseerimist. Kui Eesti valitsus tahab sellega kaasas käia, siis varsti meid polegi. Meid pole ju kümneid miljoneid, vaid üksainus miljon! NATO-le peaks piisama sellest, et ta saab Eesti tõttu Venemaa külje all, kasutada meie merd, maad ja õhuruumi nagu peremees kunagi. Meie poisid Afganistanis on pidevalt kõige ohtlikumas paigas, aga meie president leiab, et nii see peabki olema.

Kas on Afganistanis mõni ministri- või ärimehepoeg? Seal on väikelinnade ja alevite elanikud ning maapoisid, kellele riik pole võimeline tööd pakkuma ja kes lähevad sõdimisega raha teemina, uskudes ja lootes, et nendega midagi ei juhtu.

Nüüd tegime NATO-le välja lennuvälja, mille rajamiseks kulunud miljardist maksis NATO vaid kolmandiku. Eestil aga ei jätku raha haridusele, tervishoiule ja sotsiaaltoetusteks.

Talv on tulemas. Kas meie valitsus mõtleb neile, kellel pole talveks eluaset ega toiduvaru? Me pole ju soojamaa-riik, kus kodutu elab aasta ringi pargipingil, kraamikomps kõrval. Meil vajab igaüks peavarju ja toitu. Nii väikese rahvaarvuga riigis tuleb valitsejatel mõelda igale inimesele.

LINDA AVIK, Riisipere, Harjumaa

 



Viimati muudetud: 30.09.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail