M. Salupere   Maailma rohkem kui 200 riigist ei ole astmelist tulumaksu vähem kui kahekümnes, üks nendest on Eesti. /Benin, Botsvana, Bulgaaria, Burundi, Eesti, Gruusia, Kasahstan, Läti, Montenegro, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi, Ukraina, Valgevene, Venemaa./

Kõigis Euroopa arenenud riikides on astmeline tulumaks.

Näiteks mõned väljavõtted Saksamaa 2010. a. tulumaksutabelist:

Sissetulek 1000 € kuus - 12 000 € aastas - Tulumaks 705 € aastas - ligi 6%

Sissetulek 5000 kuus - 60 000 aastas - Tulumaks 17 028  aastas - 25%

Sissetulek 10 000 kuus - 120 000 aastas - Tulumaks 42 228 aastas - 35%

Sissetulek 50 000 kuus - 600 000 aastas - Tulumaks 254 351 - 42,4%

Mõnikord on seebikatest kasugi. Kes jälgib „Kirgede tormi" [Saksa seriaal], teab, missuguseid jamasid põhjustab Saksamaal maksude mittemaksmine või korruptsioonikahtlus. Seepärast järgivad targad inimesed pigem seadusi, teades, et sellega ostavad nad ka üleüldist heaolu ja omaenese julgeolekut.

15 000-kroonise palgaga maksaksid tulumaksu vaid paarisaja krooni ringis rohkem kui praegu. Kas see on üldse kisa väärt? Muidugi, kui just kadedus, et poole väiksema palgaga naaber (neid on ligi pool palgasaajatest) hakkaks tunduvalt vähem maksma, und ei vii.

Et 2250 on tulumaksuvaba, siis 18% tulumaks kehtiks kuni ca 8000-kroonise palgasummani kõigile, ka miljonäridele. Sul tuleks 26% maksta ligi 7000 krooni pealt ning 33% maksustatakse alles see osa, mis algab brutopalgast 23 000 krooni, mida Eestis saab vaid mõni protsent palgasaajatest.

Kas me ütleme astmeline või progresseeruv tulumaks - vahet pole, aga ei pääse me sellest nagunii, sest EL-iga liitudes kohustus Eesti maksusüsteemi Euroopaga ühtlustama. Kui me veel kaua pimekurti mängime ja vihjetest aru ei saa, siis tehakse see kohustuslikuks, ja saame veel trahvi ka. Käibemaksu tõstmise eest vastupidiselt Brüsseli soovitustele on vitsad juba soolas.

tuhha    [---] Rikkuse piir on siis nüüd selge ja Eesti on korrapealt rikaste inimeste riik.

Muide, neid, keda teie [---] kadestate ja kelle rahakotist tahaksite kamaluga endale juurde kahmata, on Eestis vaid paarkümmend. Neid tõeliselt rikkaid inimesi. Rikkad ei ole need, kes elavad laenuraha peal või kasutavad väliseks hiilguseks maksumaksja raha - need on need kõige vaesemad ja ätumad [---].

From Canada   Eestlased kuuluvad hotendotiriikide hulka. Seda nii maksusüsteemi kui ka valitseva enamuse meelsuse poolest. Põhjuseks on ka nõukaaegne venemeelsus, mis pooldab praeguse Venemaa maksu põhimõtet.

Kanadas on sarnane, kuid natuke "karmim" maksude astmestik (15%, 22%, 29%). Sellele lisandub Provincial Tax. See arvutatakse protsendina föderaalmaksu suuruselt ja suurendab märgatavalt progresseerumist, mis peaministri palga suuruse pealt ulatub üle 40%. Eestlastele on arusaamatu, miks Kanada suurepalgalised ei hädalda ega hoia valitsusi oma käpa all nii nagu Eestis.

Kanada provintsid kehtestavad ise oma käibemaksu. Naftarikkas Alberta provintsis on see nullis. Ontario provintsi PST=8%, Federal GST=5%. Nüüd need liidetakse kokku üheks HST=13%. Kuid kõik toidukaubad on ilma käibemaksuta, See on eriti kasulik väikepalgalistele.

Lõpuks nimetan, et huvitav on see, et Eestist eelistatakse minna tööle ja elama riikidesse, kus on progresseeruv tulumaks.

Isegi Siim Kallas eelistab nüüd elada progresseeruva tulumaksuga riigis. Seoses sellega meenub üks nõuka anekdoot. Brežnev ja temaaegne peaminister Kossõgin vestlevad kahekesi peale Kossõgini välismaalt saabumist. Kossõgin kirjeldab, kui palju paremini elatakse selles lääneriigis. Selle peale ütleb Brežnev kurvalt: "Piire ei saa lahti teha, siis jääks siia ainult kaks inimest." (mõeldes ennast ja Kossõginit). Selle peale Kossõgin küsib: "Kes see teine oleks?"

Vaagija  [---] Täna maksab suuremapalgaline küll rohkem, kuid õiglase ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks ja riigikassa normaalseteks laekumisteks (õpetajate, päästeteenistuse, politsei jne palkadeks) panustab siiski enamus demokraatlikke riike rohkem lootusi astmelisele tulumaksule. Kiidan britte: nende astmelise tulumaksu kõrgeim aste on 50% (Saksamaal 42,4%, Venemaal 13%), seega on briti rahamagnaat-miljardär või aktsialiigutaja-oligarh solidaarne läbi solidaarsusmaksu - astmelise tulumaksu, ka alla elatustaseme piiri elavate riigialamatega. Usun, et briti miljardär, kes näiteks miljardise tulu korral poole riigikassasse maksab, on siiski väga endaga rahul, sest poolest miljardist jagub talle endale nii bemarite, luksuslaevade või -villade soetamiseks ja mis kõige olulisem, ta südametunnistus on puhas selle teadmisega, et on panustanud ka ühiskonna paremaks käekäiguks ja turvalisemaks toimimiseks, mille kõige keskel me kõik ju ise ka alati viibime ja veel - ta ei pea oma pead vaevama tema jaoks suurima probleemiga - kuidas kulutada miljardit  [---]. Loodame, et KE poolt esitatud eelnõu Riigikogule, mille järgi meie väikeriigi palgalagi võiks piirduda 90- tuhande kroonise kuupalgaga, järgmine kord maha ei hääletata meie oma paremliberaalide poolt. Oleks viimane aeg õiglasemat ühiskonda taotlema hakata.