Kesknoored analüüsisid euroreferendumi tulemusi

AVE JÕGIAAS,      15. oktoober 2003


Laupäeval, 27. septembril toimus Keskerakonna noortekogu poliitikakool, kus astusid üles Tallinna abilinnapea Jüri Ratas, endine Riigikogu liige Olav Anton, sotsioloog Juhan Kivirähk ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu aseesimees Madis Masing. Enim huvi pakkuvaks osutus sotsioloog Juhan Kivirähki analüüs euroreferendumi kohta.
Juhan Kivirähk Uuringukeskusest Faktum käsitles noortele esinedes väga põhjalikult avaliku arvamuse küsitlusi referendumieelsest perioodist, erinevaid arvamusi, mis rahva hulgas levisid ja lõpuks hääletuse tulemuse otsustasid.
Ta tõi välja ka selle, et inimene püüab järgida sotsiaalselt soovitatavat käitumist - kui inimesel puuduvad väga tugevad veendumused, siis kaldutakse toetama enamuse seisukohta. Seega on sotsioloogiliste uuringute avalikustamisel enne otsuse tegemist suur mõju. Samas võib avaliku arvamuse teadasaamine väga erinevalt mõjuda - on neid, kes selle mõjul toetavad tugevamat poolt, kuid ka neid, kes nõrgemat. Nõrgema toetajad võivad allajäämisega leppida ja hääletamisest loobuda, kuid ka tugevama toetajad võivad muutuda võidus liialt kindlaks ja ei lähegi valimisjaoskonda. Sotsioloogid toovad välja lisaks erinevaid taktikalisi hääletamisviise.
Lisaks huvitavale poliitikakoolile leidis möödunud kolmapäeval, 9. oktoobril Keskerakonna büroos aset kohtumine veel ühe sotsioloogi - Tõnis Saartsiga.
Emori sotsioloog Tõnis Saarts keskendus oma ettekandes pigem sellele, kuidas mõjutas euroreferendum Keskerakonna reitingut. Keskerakond kongressi eurovastase seisukoha mõju oli Saartsi arvates lühiajalises perspektiivis selgelt negatiivne - avaliku arvamuse küsitlused näitasid kohe populaarsuse langust. Samas tõi sotsioloog välja, et Keskerakonna valijad on väga lojaalsed ja püsivamad ning seetõttu on ebatõenäoline, et toetus rohkem alaneks. See langus ei olnud aga seotud referendumi tulemusega, vaid just meie kongressi otsusega ja eelkõige ajakirjanduse äärmiselt negatiivse reageeringuga sellele.
Tõnis Saarts arvas, et Keskerakonna võimalus riigis koalitsiooni minna on mõni aeg raskendatud, samuti andis kongressi otsus meie vaenlastele võimaluse Keskerakonnale eurovastasust kõikvõimalikes olukordades ette heita. Samas pikemas perspektiivis võib erakonna eurokriitilisus isegi olla meile kasulik, sest võib juhtuda, et tulemas on raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid, mis puudutavad Euroopa Liitu. Samuti on hea, et liitumine ELiga toob Eesti poliitikasse järk-järgult uusi rõhuasetusi, näiteks sotsiaalküsimustes ning suhtumises rahvusvähemustesse. Paljudes küsimustes on ju Keskerakond olnud üht meelt Euroopa riikidega - näiteks astmelise tulumaksu kehtestamise osas. Praegu võimul olevad europooldajad soovivad aga euroopalikest tavadest mööda vaadata.
Nii Saarts kui Kivirähk tõid eurodebatist rääkides välja selle, et meedia käsitles küsimust ühepoolselt, ei-poole oli ajakirjandus nurka surunud. Samas oli toetus euroliidule seotud poolehoiuga valitsusele. Tõnis Saarts arvas, et kui rahvahääletus ELiga liitumise küsimuses oleks olnud näiteks 2001. aasta kevadel, mil Isamaaliidu-Reformierakonna-Mõõdukate valitsus oli äärmiselt ebapopulaarne, oleks referendumil tulnud teine vastus kui nüüd.
Pärast liitumist hakkab optimism ja kriitika Euroopa Liidu suhtes sõltuma konkreetsest päevapoliitikast - ei ole enam ühtset pooldajate ega vastaste leeri. Eurokriitikud hakkavad välja tooma üksikuid detaile ja sellises kriitilises rollis võivad olla kõik parteid, kes parasjagu opositsioonis on. Poliitikamaastikule jäävad arvatavasti alles ka põhimõttelised eurovastased, kes taotlevad väljaastumist ja kelle seisukohti ei muutnud referendum sugugi - nemad jäävad Saartsi arvates küllap väga marginaalsesse seisu. Ka loodaval uuel euroskeptilisel parteil ei ole sotsioloogi arvates suurt tulevikku loota - seda luuakse pigem selleks, et aidata mõned skeptikud europarlamenti.
Mida peaks Keskerakond ja noortekogu eelkõige silmas pidama pärast liitumist Euroopa Liiduga? Tõnis Saarts arvab, et kõige olulisem on pöörata tähelepanu sellele, et EL ei jääks ainult poliitilise eliidi asjaks - poliitikud peaksid tegema kõik, et tõsta eestimaalaste teadlikkust selle keerulise ühenduse kohta, sest muidu kaugeneb rahvas poliitikast veelgi. Kesknoorte järgmine poliitikakool toimub juba 25. oktoobril Tartus, seekord võetakse luubi alla praeguse kolmikliidu valimislubadused ning suuremad tegemised ja tegematajätmised.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)