Tänutunne Ameerika moodi

RALF R. PARVE,      14. juuli 2004


Ühendriikide iseseisvuspäeva kõnes tunnustas Ameerika Ühendriikide Eestist lahkuv suursaadik Joseph M. DeThomas 1. juuli õhtul toimunud aiapeol paarisaja külalise ees Eesti kui truu liitlase toetust USA operatsioonidele Afganistanis ja Iraagis. Ta lausus pateetiliselt:
"/- - -/ mitte kõik meie sammud selle vaenlase vastu võitlemisel ei ole olnud hästi läbi mõeldud. Sellisel ebakindlal ajal meiega jäämine on tähendanud kriitika ja ohtudega silmitsi seismist. Ma ei suuda meenutada ühtki teist riiki, kes oleks meiega jaganud raskeid hetki nii vapralt ja solidaarselt nagu Eesti."
Võib ette kujutada, kuidas meie välispoliitika ametnike põu lausa paisus õnnest, kui USA suursaadik neid kiidusõnu lausus. Muide, ääretult tore oleks, kui Ameerikagi toetaks Eestit sama mõistvalt. Ent võta näpust!
BNS teatas 6. juulil Edinburghis läbi viidud Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee istungist, kus Venemaa järjekordsel survel ja suurriikide toel hakati arutama rahvusvähemuste olukorda Eestis ja Lätis.

Eestis on käinud kümneid OSCE komisjone, koostatud kümneid raporteid, mis on väitnud, et kõik on suurearvulise vene vähemusega Eestis normikohane ja kohtutud vähemalt miljon korda OSCE kiuslikult tüütu voliniku Max van der Stuhliga.
Nüüd aga hääletati Edinburghis delegatsioonide juhtide arutelul Venemaa järjekordset vigisemist ning Venemaa soovi probleemi sajandat korda arutada, mida toetas 24 riiki, vastu oli 11.
Päevakorra täiendamist pooldasid USA, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Eesti ja Läti ettepanekut sellist punkti mitte lisada toetasid Põhjamaad, kuid ka näiteks Austria ja Liechtenstein.
Kuna ettepaneku läbiminekuks oli vaja kaks korda rohkem poolt- kui vastuhääli, toetasid erapooletud ja mittehääletanud sisuliselt Venemaad.

Kogu probleem seisnes aga selles, et assamblee pidi valima endale uue esimehe. Soome uudisteagentuuri Suomen Tietotoimisto (STT) teatas, et üheks kandideerijaks oli USA kongresmen Alcee L. Hastings Floridast, kes võitluses kolme ülejäänud kandidaadiga vajas Venemaa 17-liikmelise delegatsiooni toetust 317 saadikust koosnevas assamblees.
"USA asuski assambleel jõuliselt toetama Venemaad selle Balti riike ja Põhjamaid ärritanud nõudmises võtta päevakorda küsimus Eesti ja Läti venekeelse vähemuse olukorrast," kirjutas STT. "Selle eest ootab USA Venemaalt vastuteenet esimehe valimisel." Ja ongi kogu lugu!
9. juulil toimunud hääletusel saigi Florida mustanahaline demokraat Hastings oma 122 häält kätte. Prantsusmaa konservatiivi Michel Voisini saagiks jäi 49 ja Soome sotsiaaldemokraat Kimmo Kiljunen kogus 48 häält. Hääletustulemusi vaadates on täiesti selge, et järeleandmine Venemaale ja tema 17 häält polnud ameeriklastele üldsegi vajalikud. Hastingsi ülekaal oli niigi piisavalt suur.

Eesti delegatsiooni juht assamblees Jaak Allik ei soovinud avalikustada Eesti kolme saadiku otsust salajasel hääletusel. Tahaks uskuda, et eestlased andsid oma hääle soomlasele.
Alliku sõnul ei ole deklaratsiooni tekst väga hull, kuid Venemaal õnnestus Eestile ikkagi plekk külge jätta. See paber annab Venemaale taas võimaluse Läti ja Eesti patoloogiliseks sarjamiseks. Ometigi jäi Venemaale sellest väheseks ja ta süüdistas OSCEd napis huvis rahvusvähemuste õiguste väidetava rikkumise vastu Eestis ja Lätis.
Venemaa välisministeeriumi hinnangul vajavat OSCE nüüd tõsist reformimist. Üheksa riiki vorpisid Venemaa targal juhtimisel valmis kurja avalduse, milles olid teravad etteheited organisatsiooni väidetavale suutmatusele kohaneda muutunud oludega ja tagada kontinendi probleemide lahendamine.
SRÜ riigijuhid lisasid, et kavatsevad oma edasise suhtumise OSCE tegevusse seada sõltuvusse organisatsiooni võimest arvestada nende tehtud etteheiteid. Kui paljukest neid üheksat riiki meile üldse tarvis ongi.

Jänkisid aga ei huvita venelaste väidetav olukord Eestis ning Lätis karvavõrdki. Oluline oli vaid saada üks järjekordne tähtis OSCE ametipost.
Imestadagi pole millegi üle. Samamoodi loovutas USA Stalinile Teheranis, Jaltas ja Potsdamis Balti riikide iseseisvuse.
Eesti praegused välispoliitikud jahuvad aga rahvale endiselt tõe pähe mingeid luulusid USA välispoliitika ning demokraatia aususest ja sirgjoonelisusest. Paraku selle raamides aga saavadki ameeriklased omakasu nimel müüa kõike ja kõiki. Nii riike kui põhimõtteid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (17)