Kuidas Eesti täidab oma arenguabi kohustusi

See 0,1 protsenti teeb rahalises mõõtkavas 14,1 miljonit eurot, millest enamik läheb läbi Euroopa Liidu eelarve, mistõttu jälgime pidevalt Euroliidu arengukoostöö plaane. Läinud nädalal arutas Euroliidu välisasjade nõukogu liidu arenguabi 2010. aasta aruannet.

Vaatamata jätkuvale üleilmsele finantskriisile suurendas Euroopa Liit ühiselt arenguabi mahtu nelja ja poole miljardi euro võrra. Eesti ambitsioon ja püüd on nelja aasta pärast tõusta tasemele 0,33%. Teatavasti on EL arengufondi tööd mõnikord kritiseeritud. Meie seisukoht on, et summad peaks olema fikseeritud EL eelarve arenguabi real.

Arvame ka, tegime õigesti, kui suunasime Brüsselisse arengukoostöö diplomaadi Tanel Tangi. Eesti naabrid ja saatusekaaslased Läti ja Leedu teatavasti täna arenguabisse veel piisavalt ei panusta. Arengukoostöö vajadus on aga ülisuur. Toon vaid paar näidet.

Laieneb äärmusluse oht

Hinnanguliselt 70 miljonit araabia last ei käi täna koolis. 40 protsenti Lähis-Ida täiskasvanuist on kirjaoskamatud. Töötud, rahulolematud ja perspektiivitundeta inimesed võivad kergemini liituda äärmuslastega, kes tihti pakuvad lisaks ideoloogiale ka materiaalseid hüvesid. Äärmuslus soodustab terroristlikke liikumisi.

EL välispoliitikat tuleb rohkem siduda inimõigustega, mis peaks olema läbiv suund kõigis valdkondades, arenguabi kaasa arvatud.

Eesti annab Liibüa konfliktis kannatanutele viiekümne tuhande euro eest toiduabi. Rahvusvaheline kogukond, sh EL, peaks jõudma üksmeelele mitte üksnes Liibüa olukorra parandamiseks, vaid kõigis konfliktikolletes tegutsemiseks. Toetada tuleb EL esinduse avamist Liibüas Benghasis edasiste sammude koordineerimisel.

Selle kõrval on tähtis EL turu suurem avatus Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikide  toetamiseks. Õnneks tõstis OECD oma ülevaates eurotsooni majanduskasvu prognoosi kahele protsendile nii selleks kui ka järgmiseks aastaks.

Mis seni tehtud, mida edasi teeme?

Peatun pikemalt Riigikogu võimalustel arenguabi kontekstis. Oleme arutanud ja kinnitanud Eesti arengukoostöö tegevuskava. Eelduse toimivaks koostööks loob riikide jõudmine teatud tasemele, mis annab tõuke abivajava riigi kiiremaks arenguks. Viimastel aastatel on tehtud koostööd Afganistani, Aserbaidžaani, Bulgaaria, Georgia, Kosovo, Moldova, Montenegro ja Serbiaga.

Peatun lähemalt koostööl Eesti prioriteetsete arenguabi riikidega. Riigikogu on võõrustanud Afganistani senati ja parlamendi delegatsiooni visiiti Eestisse ning võimaldanud konsultatsioone Afganistani Islamivabariigi parlamendi institutsionaalse suutlikkuse tõstmiseks. See koostöö on sisaldanud koolitust ja eri kohtumisi, muu hulgas Riigikogu väliskomisjoni liikmetega.

Eriti tihedat koostööd on Riigikogu teinud partneritega Georgiast. Toimunud on Georgia ametnike koolitusvisiit Eestisse, Georgia parlamendi Euroopa integratsioonikomisjoni visiit, Georgia parlamendi IT-osakonna ametnike vähemalt kaks õppevisiiti Eestisse, Georgia parlamendi õigus- ja põhiseaduskomisjoni ametnike õppevisiit Eesti õigussüsteemi reformikogemuste analüüsimiseks, aga ka Georgia parlamendi ametnike õppevisiit Eesti majanduskogemuste tundmaõppimiseks.

Riigikogu ametnikud on omakorda käinud vastuvisiidil Georgia parlamendis ning juba jaanuaris 2007 paigaldasid meie kolleegid Tbilisis stenografeerimissüsteemi Georgia parlamenti.

Koostööst Moldovaga paistab silma õppepäeva korraldamine sealse parlamendi ametnikele ning parlamendikomiteede liikmete õppevisiit Eestisse, parlamendi välissuhete osakonna ametnike visiit Tallinna, parlamendi rahvusliku julgeoleku kaitse ja avaliku korra komitee liikmete visiit. Koostöö Moldovaga kätkes endas arengukoostöö põhimõtete arutelu, erineva taseme ja temaatikaga kohtumisi Riigikogus, kuid ka Moldova esindajate kohtumisi Eesti kaitseministeeriumis, riigikantselei, õiguskantsleri, riigikontrolli, välisministeeriumi ning kohalike omavalitsuste esindajatega.

Töö Riigikogu delegatsioonide kaudu

Riigikogu liikmed tegelevad arengukoostöö küsimustega ka Riigikogu delegatsioonide koosseisus. Näiteks meie esindajate tegevus Vahemere Liidu parlamentaarses assamblees. Eesmärgiks on edendada Barcelona protsessi, milles osalevad EL liikmesriikide ja kümne Vahemeremaa parlamentide, kuid ka Euroopa Vahemere partnerriikide Albaania, Bosnia ja Hertsegovina, Horvaatia ja Monaco ning Mauretaania parlamendi esindajad. Assamblee tööd läbivad teemad on olnud Lähis-Ida probleemidele lahenduste otsimine, inimõiguste alane dialoog, demokraatia edendamine Vahemere lõunakalda riikides, kultuuride vaheline dialoog ning migratsioonipoliitika.

Praegu menetleme Riigikogus Cotonou lepingu teistkordset muutmist ja ratifitseerimist. Teatavasti oli Cotonou leping esialgu eksklusiivpartnerlus vanade Euroopa koloniaalriikide ja nende koloniaalvalduste vahel vähemarenenute aitamiseks. Tänaseks on sellest kujunenud võrdväärne partnerlus Euroopa ühenduse ja liikmesriikide ning 46 Aafrika, Vaikse ookeani ja Kariibi mere riigi vahel. Cotonou leping hõlmab poliitilise ja parlamentidevahelise koostöö kõrval ka arengukoostööd, kui vaja, ka abi.

EL on täna maailma suurim arenguabistaja-doonor, andes 57 protsenti maailma ametlikust arenguabist. Kui aga tervelt 30 protsenti EL arenguabist läheb Cotonou lepingu riikidele, on tegemist juba väga olulise missiooniga.

ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees

Jaga |