![]() Töövõimereform – ülikulukas, toores, läbimõtlematuMARIKA TUUS-LAUL, 11. juuni 2014Rääkides töövõimereformist tuleb kõigepealt rõhutada, et puuetega inimeste probleemidega pole meie riik tegelikult läbi aastate hakkama saanud. Praegu kehtiv süsteem, kus puuet määratakse inimest ennast nägemata, pelgalt inimese enda täidetud paberite alusel (muide, ka vaimse puudega inimesed peavad selle keerulise dokumendiga hakkama saama), on täiega läbi kukkunud.
Teoksiloleva reformi eesmärgiks oli ju lihtsalt puuetega inimeste arvu vähendada ja nende raha kärpida. Kui läheme ajas veel tagasi, siis näeme täiesti ebaõnnestunud rehabilitatsioonisüsteemi, kus ainuüksi REHA-plaani tegemiseks läheb 200 eurot.
Eesmärk vähendada puuetega inimeste arvu Ent täna tehtav töövõimereform, ülikulukas reform on väga läbi mõtlemata ja toores, vaatamata sellele, et seda on pikalt tehtud. Seda on teinud endised sotsiaalministrid Hanno Pevkur ja Taavi Rõivas, nüüd siis on tegemas Urmas Kruuse. Kõik reformierakondlased. SDE-st püüab abistada Helmen Kütt. Selgelt paistab läbi, et tahetakse puuetega inimeste arvu Euroopa nõudmisel vähendada ja nende toetusi vähendada, puudepension ju asendatakse toetuste süsteemiga. Käsiloleva eelnõuga ja kogu reformiga pole rahul ei Puuetega Inimeste Koda, ei Liikumispuuetega Inimeste Liit, Hooldajate Liit, MTÜ Eesti Omastehooldus, Patsientide Esindusühing ega teisedki. Minu arust on ühest küljest tegemist niisuguse kärpe-eelnõuga, kus puudega inimestele tahetakse anda vähem raha. Kuid teisalt kulutatakse lausa arutud hiigelsummad reformi tegemiseks. Kui täna kulub näiteks ühe inimese töövõimekao hindamiseks umbes 10 eurot, siis töövõime hindamiseks hakkab kuluma kordi rohkem. Nüüd on Sotsiaalministeerium tagasihoidlikumaks muutunud, kuid esialgu käidi ju välja ühe juhtumi peale 250 eurot, mis on 25 korda rohkem kui täna. Meil on ligi 100 000 puuetega inimest ja neid tuleb mõne aja pärast uuesti hinnata. Mis toimub? Euroopa fondidest kulutatakse 180 miljonit eurot, vanas rahas seega miljardeid kroone. Sinna lisanduvad meie enda tohutud summad, miljonid Töötukassa vahendeid. See on raha, mis on ju tegelikult töötajate ja tööandjate poolt inimestele töötuks jäämise puhuks kogutud, mitte puuetega inimeste töövõime hindamiseks. See peaks olema puhtalt riigi sotsiaalne ülesanne, et seda teha, mitte ei tohiks kasutada selleks kindlustusmakset. See on ennekuulmatu.
Invaliidsus ei võrdu töötusega Meie targad Sotsiaalministeeriumist tahavad invaliidsust käsitleda tavalise töötusena. Kui eurorahad lõpevad, tuleb meil endil hakata neid hiigelsummasid välja võluma. 500 uut ametnikku võetakse Töötukassasse esialgsetel andmetel tööle. Avalikkuse negatiivse reageeringu tulemusena räägitakse nüüd neljasajast. Teist samapalju peaks palkama töötervishoiuarste, kui neid vaid Eestis niipalju oleks, või siis teenust sisse ostma perearstidelt. Näiteks tuleb inimestel vastata küsimustele: kas suudate tõsta ja liigutada pooleliitrist anumat, kas suudate panna toitu suhu teise inimese abita jne, jne. Kuid kõige suurem küsimus: kus siis ootavad need kümned tuhanded töökohad, kui praegu pole tööd ka tervetel? Kust tulevad osakoormusega kohad? Kui täna on pooled mittetöötavatest puuetega inimestest psüühikahäiretega, siis miks peaks tööandja neid palkama? Kuidas pääseb puuetega inimene üldse liikuma, et minna tööle? Näiteks maapiirkonnas, näiteks liikumispuudega inimene? Kas tõesti töötame ainult selleks, et kinni maksta siis need n-ö töölkäimiskulud? Palk on ju osakoormusega inimestel väga väike. Kust võtavad omavalitsused selle raha? Kes hakkab nende inimestega käima koolitustel ja kursustel jne? Miks inimesi sunnitakse, kontrollitakse? Selle kõige asemel oleks hoopis vaja korralikku rehabilitatsiooniteenust ja taastusravi. Vaja oleks tööõnnetus- ja kutsehaigussüsteemi. Need oleksid ennetavad meetmed. Tegelikult saab puuetega inimesest, kes tunnistatakse töövõimeliseks, edaspidi töötu, kes peab hakkama elama toimetulekutoetusest. Inimesed võivad kaotada oma elamise, kui neil pole raha eluasemekuludeks. Kindlasti ei toeta Keskerakond töövõimepensioni asendamist töövõimetoetusega, mida hakatakse vähendama sõltuvalt sissetulekust. Seega, kogu see „uhke“ reform vaatab põhiküsimustest mööda. Saar Polli hiljutine uuring reformi laiematest mõjudest kinnitas üheselt, et töövõimereform ei suuda parandada inimeste toimetulekut. Vaesumine suureneb veelgi ja tulenevalt sellest suurenevad ka terviseprobleemid.
MARIKA TUUS-LAUL, Riigikogu liige Viimati muudetud: 11.06.2014
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |