KOMMENTAARE

31. oktoober 2007


17. oktoobri lehes ilmunule – „Sarnaseid jooni vene Rjuriku ja eesti Toomas Hendriku trooniletõusus"

tegelikkus Kommunismiehitamine eksporditi Eestisse Toomas Hendriku emamaalt – kommunistlikult Venemaalt. TH ema Iraida toodi Eestisse parema elu peale niisamuti nagu hiljem, pärast II ilmasõda, toodi sealtmailt sadu tuhandeid. T.H.Ilves: "Elu Venemaal oli sedavõrd raske ja vastik, mis pani inimesi oma lapsest loobuma, et laps ei peaks kannatama. Mu ema kasvas üles kasuvanemate, oma tädi ja tädimehe peres." (PM 24.08.2006). Tädi tuli Eestisse juba oktoobrirevolutsiooni paiku ja oli abielus Ärma talu Peetriga, kelle perenimi oli Rebane.

otsik Ärma talu oli Toomas Hendriku (alias Fomaa Genrihhi) KASUvanavanemate talu! 1990-ndal hakkas Fomaa Genrihh Ilves-Tshistoganov kasuvanaisale kuulunud Ärma talu endale taotlema. Toona Münchenis „Vaba Euroopa" peakorteris resideerinud Ilves volitas 26. aprillil 1990 sealt saadetud faksiga Viljandi maakonnavalitsuses enda omandihuve esindama (EV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi saadiku) Ülle Aaskivi. Seesama Ülle Aaskivi esines Ilves-Tshistoganovi huvides ka presidendivalimiste päeval, kui ta end Riigikogu kõnetooli pressis (või sinna pressiti).

otsik2 Niisugusest häärberist, mille Ilves-Tshistoganovi pere on Ärmale (mitmesuguste rahade toel) üles löönud, ei julenud kommunistid isegi unistada! Näiteks 2006. aastal sai presidendiproua Evelin toote „Erma Park" loomiseks maksumaksja kukrust ligi kolm miljonit krooni (2,97)! Seda paika nimetatakse tooteks „Erma Park" või „Ärma talu" arvatavasti olenevalt poliitilistest ja rahalistest kaalutlustest. Nimest niipalju, et „Ärma" moondus „Ermaks" ilmselt Toomas Hendriku venekeelsete eellaste suus. Niisamuti nagu aastasadu tagasi moondus iidne Eesti maakonnanimi „Rävala" venelaste & sakslaste suus Revaliks või Reveliks.

Presidendikantselei on selgitanud, et Ärma talu kuulub Evelinile. Toomas Hendrik saab Ärmal olla vaid siis, kui seal ei ole teisi kliente. Kui riigipea külastab talu , maksab ta seal ööbimise eest Evelinile. Presidendisviidi hind on 6900 krooni, aga Toomas Hendrikult küsib Evelin sõbrahinda.

Tegelikult hoiatas "Pehmetes ja karvastes" vana Päts oma praegust ametijärglast selle eest, et hoidku püksid ikka oma jalas. Vinge võidumehe püksatajäämisest pajatab näiteks 24. septembri SL Õhtuleht: "Pehmete ja karvaste" pilasarja kunstniku-lavastaja Hardi Volmeri ülestunnistus kainestab paljusid. Nimelt töötles presidendiproua Volmerit isiklikult, sest temast saatesse tehtud nukk ei meeldinud talle. Esiteks – et Kadrioru perenaine üldse söandab pilasaate tegijaid võimulolijana mõjutama hakata. Teiseks – et lavastaja tolle isikliku töötlemise ajal ka lubab uue nuku teha. Ilmselt peitub võti selles, et Volmer kuulub ausa sotsina presidendierakonda. Partei liinis on aga asju alati kergem ja tulemuslikum ajada. Muide, ka Ingrid Rüütel on kurtnud, et tema tegelaskuju saates ei meeldinud talle. Volmer sellele nukuvahetusega ei reageerinud. Nii mõnelegi tundus, et Arnold Rüütli seniilse tegelaskujuga oli samuti vint üle keeratud, kuid saate tegijad ei lasknud end sellestki kõigutada. Et Evelinile aga kohe vastu tuldi, siis nüüd saadet vaadates hakkab peas kummitama, et kas valitud poliitikud pääsevad ehk ka saate tekste endale meelepärasemaks kõpitsema?"

juurija Sellest, et Toomas Hendriku ema Iraida sündis 1927. aastal Leningradis (s.o. NSVLis, kommunistlikul Venemaal), saab järeldada, et Toomas Hendrik on sünnijärgne Venemaa kodanik.

kopija Kui eestlased Eestis laulvat revolutsiooni tegid, siis hoiatasid USA võimuesindajad permanentselt Eesti poliitikuid, et ärgu eestlased N.Liidu president Mihhail Gorbachovi kõigutagu! Pealekauba hoiatati, et juhul, kui sõdimiseks läheb, hoiavad usakad Gorbachovi poole. Gorbachov oli tollal lääneriikide lemmik! USA president Bush-seenior pidas isegi veel 1.augustil 1991 Kiievis kõne, milles ta manitses rahvast N.Liitu mitte lõhkuma. Hiljuti näidati dokumentaalfilmi, milles Bush-seenior väitis, et ta ei tahtnud oma sõber Gorbachovile tünga teha, s.o. viimase riiki lõhkuda. Vene president B. Jeltsin tunnustas Eesti iseseisvust 24. augustil 1991. USA, kust eestlased olid ligi 50 aastat pikisilmi päästvat "valget laeva" oodanud, söandas Eestit (taas)tunnustada alles 2. septembril 1991. Ju sai selleks ajaks selgeks, et Jeltsin on Gorbachovi võimuhoobadeta jätnud. „Valge laev" jäi tulemata ja nägemata. [---] Kui eestlased (A.Rüütel jt. tipud) poleks B. Jeltsiniga häid suhteid loonud, poleks Eesti iseseisvusele tunnustust saadud. Ilves ei söanda Putinilit isegi president Pätsi ametiketti tagasi küsida.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)