Põhiseadus meid Euroopa Liitu ei luba

HEIKI KORTSPÄRN,      14. november 2001


Komisjon, mis tegi põhiseadusele juriidilise ekspertiisi, jõudis oma töö tulemusena seisukohale, et kehtiv põhiseadus ei võimalda meil astuda Euroopa Liitu. Kuid Justiitsministeeriumi ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni esindajad arvavad teisiti. Kellel siis õigus on?

Osalesin 12. oktoobril Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis õiguslikul väitlusel "Kas kehtiv põhiseadus lubab Eestil astuda Euroopa Liitu ?"
Ühenduse Eurodesintegraator, TÜ Euroopa Kolledzhi ja TÜ õigusteaduskonna ühisprojekt viidi väliseksperdi Michael Gallagher`i ladusa arbitritöö tulemusel läbi päris kõrgel tasemel. Üritust toetasid omaltpoolt ka Avatud Eesti Fond ning Riigikantselei.
Peale väljakuulutatud asjakohaseid ettekandeid jagunesid väitlejad kahte leeri: ühel pool Justiitsministeeriumi ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni esindajad, teisel pool meie tuntumad euroskeptikud. Kusagil vahepeal säras Demokraatliku Tööpartei esimees Tiit Toomsalu, kes võttis appi Lenini teosed ja teatas saalisviibijaile, et kogu Euroopa Liidu epopöa sai alguse ikkagi Leninist...
Riigikogu põhiseaduskomisjoni vaatenurki avades, euroskeptikute igati argumenteeritud vastuväidetele vastuseid otsides ning mõõdukalt meie põhiseadust tõlgendades jõudis Liia Hänni tõdemuseni, et Euroopa Liitu astumisele ei ole alternatiivi. Selle peale reageeris välkkiirelt Kalle Kulbok: meie iseseisvuse äraandmise alternatiiviks on meie iseseisvuse säilitamine!
Kahe leeri omavaheline rõhutatult viisakas, kuid tohutut pinget täis väitlus kestis kolm tundi jutti, mispeale Kulbok jälle sõna palus ning kurtis, et kahjuks rääkis üks pool aiast ja teine aiaaugust.
Kuulasin tarkade inimeste juttu, püüdes aru saada peamisest: põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon jõudis oma töö tulemusena seisukohale, et kehtiv põhiseadus EI VÕIMALDA Eestil astuda Euroopa Liitu. Justiitsministeeriumi ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni esindajad aga arvavad teisiti, vaatamata sellele, et Eesti põhiseadus on Euroopa "kõige suveräänsem" ning võimaldab suveräänsussätteid muuta vaid referendumi teel.
Mul jäi küll mulje, et praegused võimulolijad on tõsiselt käsile võtnud meie põhiseaduse mõõduka lahjendamise-tõlgendamise tee, et seejärel kasutada "sündinud faktide poliitikat".
Mõtlesin murega meie armsast "iseseisvast" Eesti riigist Euroopa Liidus, kus EL-i õigus on ülimuslik ja vahetult kohaldatav. Kus liikmesriikide kodanikele kuulub Euroopa Liidu kodakondsus. Kus selgub nukker tõsiasi, et Eesti ei saa enam EL-ist välja astuda, jne jne.
Viimasel veerandtunnil kohalejõudnud Jüri Estam toonitas õigustatult ja teravalt, et EV põhiseaduse (muutmise) arutelu algatus, arutelu ise ja finantseerimine peavad toimuma ainult eesti kodanike (Eesti riigi) endi poolt, mitte asjast huvitatud lääne eurofunktsionääride ja nende organisatsioonide poolt!
Detsembris tuleb uus väitlus samal teemal. Loodan väga, et siis enam aiast ega aiaaugust ei räägita. Vahepeal tahaksin ikkagi teada, miks me ummisjalu, rahvast pettes ja põhiseadust rikkudes, Euroopa Liitu tormama peame? Mõni aasta tagasi (kui liitumiskõnelused juba täie hooga käisid), küsisid Soome ajakirjanikud tollaselt eurointegratsioonibüroo pealikult Henrik Hololeilt, miks peaks üks lihtne eestlane tahtma Euroopa Liitu minna? Ajakirjanike jahmatuseks jäi Hololei tookord vastuse võlgu. Kas täna osatakse vastata? Pole kuulnud, et keegi oleks seda teinud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)