Kas Savisaare kaitsjatel nõelutakse suu kinni ja raiutakse käed otsast?

ALAR ADAMSON,      12. mai 2004


Keda nad esindavad? Selline küsimus tärkas taas, kui Keskerakonna tüli haaras meedia tähelepanu. Juba varem oli mul tekkinud probleeme Peeter Kreitzbergi, Sven Mikseri, Jaanus Marrandi ja mõne teise ministrina töötanud või võimul olnud poliitiku tegevuse ja eesmärkide mõistmisel.

Keskerakond on seni minu arusaama kohaselt vaesemate ja rõhutute (rõhumine ehk ahistamine on ka oma arvamuse avaldajate, näiteks viimati referendumil hääletanute avalik halvustamine, idiootideks sõimamine jms) eest seisnud. Kreitzbergi, Mikseri, Marrandi jmt esiletõusmise ja valitsuses töötamise ajal ma seda küll ei tajunud ega taju praegugi. Minu tunde järgi on need inimesed unustanud, et nad kedagi üldse esindavad. Ma hakkasin arvama, et tegeldakse vaid iseenda soovide ja unelmate realiseerimisega. Paaril mehel tundus selleks sooviks olevat iseenda imetlemine a la olen mina alles kõva mees, tegija, tark ja väärikas! Kolmas jälle tahab vist siiani koos teiste erakondade "formerite" ja "viljavaldajatega" ikaldustoetuste jm samalaadsete suurtootjate abiraha väljajagamise abil hoida ülal õitsvat kolhoosikorda. Erinevad inimesed, erinevad ambitsioonid …

Hääletasin Mikseri poolt
Sven Mikseris pettusin ehk täpsemalt öeldes jõudsin tõesemale arusaamale just tema kaitseministri karjääri ajal. Vist ekslikult pidasin teda targaks ja arukaks ning hääletasin 1999. aastal tema poolt, kuigi ta oli siis peaaegu tundmatu ning kogus üle 700 hääle, kuna oli paigutatud erakonna nimekirjas esikuuikusse.
Suhtumine siis, kuid ka nüüd USA kallaletungi ajal Iraagile näitas, et ta suudab esialgu vaid kaasa rääkida talle autoriteetsetele inimestele nagu George W. Bush või Tony Blair. Kuivõrd kogu toonase valitsuse poliitika seisnes paljuski "pühaku" Bushi ja tema "jüngri" Tony Blairi kummardamises, arvan, nagu ilmselt kümned või isegi sajad tuhanded meie riigi inimesed, et need poliitikud ei esinda meid, mis on muuseas just rahva võimust võõrandumise alus.
Minu ainus lohutus ja "süüd" kergendav asjaolu Mikseri poolt hääletamisel oli see, et Keskerakonna liider Edgar Savisaar (nagu suur osa sellest erakonnastki) oli ja on selles põhimõttelises küsimuses jätkuvalt teisel arvamusel. Vähemalt erakonnale hääle andmisega ei pannud ma päris puusse.

Hääletasin Res Publica poolt
Kõrvalepõikeks ja selguse huvides olgu öeldud, et ma pole tulihingeline Keskerakonna fänn, sest andsin kahtedel viimastel valimistel hääle erakonnale, kes lubas arukat uut poliitikat, kuid kes on lõplikult paljastamas oma fanaatilist ja populistlikku (Carmen Kass) paleust ning loobunud arukusest (parteist eemaldunud liikmed Ülo Vooglaid, Rein Taagepera, Berk Vaher, Anzori Barkalaja jmt) sootuks.
Üldiselt tundubki mulle, et Keskerakonna tüli tekke tähtsaim põhjus peitub erakonna lühikeses valitsusajas. Mõned inimesed said vist suhu võimu uimastava meki, mis ei anna enam rahu. Võimu nimel on nad valmis hülgama oma senised põhimõtted (kui neid ikka oli) ning tegema kõik, et võimalikele partneritele meeldida.
Edgar Savisaar, samuti temale ideeliselt lähemal seisvad inimesed, ei unusta oma valijatele antud lubadusi ega põhimõtteid. See ongi Savisaare populaarsuse alus. Ta ei unusta, et esindab rahvast ega anna voli halvas mõttes egoistlikele ambitsioonidele. Raha, võimu ja meedia vaenulikuvõitu suhtumine ei pane teda erinevalt väga-väga paljudest teistest poliitikutest unustama oma elukutse põhisisu – poliitik on rahva esindaja. Kui Heimar Lenk nimetas Savisaart "pühaks meheks", pidaski ta minu meelest ilmselt silmas, et see inimene on õige pisut sarnane pühakutele, kel meie ettekujutuses puudub isiklik huvi ning kel on üksnes üldine hea tahe.

Tõnisson oli tugitala
Kõige karikatuursem selles küsimuses on mulle Liina Tõnissoni meelemuutus. Kui varem oli ta Edgar Savisaare tugitala, siis mis tingis käitumise, mida võib vist isegi reetmiseks nimetada?
Robert Lepiksoni puhul on pilt selgem, tema on alati seal paadis, mis võimule lähemal. Et pr Tõnisson Lepiksoniga ühte asja ajab, on vist mingisuguse emotsionaalse peataoleku teene. Tõnisson on ju ühtepuhku rääkinud rahva tahtest?
Aeg paneb kõik paika. Rahvas otsustab. Varsti tulevad Europarlamendi valimised ning siis on näha, kuidas suhtub rahvas võimuahnete tegemistesse, kuigi need inimesed ei kandideeri, mis teeb hinnangu andmise Keskerakonnale isegi lihtsamaks. Saab erakond paar-kolm kohta, on kõik selge. Mikser, Kreitzberg, Tõnisson, Lepikson, Marrandi jmt esindavad peamiselt iseennast. Kui Keskerakond saab napilt ühe koha või isegi mitte seda, on negatiivse hinnangu saanud ülejäänud osa erakonnast. Mina kui hetkel Edgar Savisaare kaitsja peaksin endal siis suu kinni nõeluma ning oma eksinud käed maha raiuma! Mis pole iseenesest probleem, sest väga paljude "arvamusliidrite" nagu Lennart Meri või Kaur Kenderi arust tulnuks mind juba koos teiste referendumil hääletanutega niikuinii seina äärde panna.
Eriti tore demokraatia, minge kõik valima …!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)