Enn Eesmaa: edu on võimalik vaid koostöös

Isegi siis, kui kuulume organisatsioonidesse, mis kogu maailmas tähendusrikkad. Siit järeldub üks peamisi välispoliitilisi ülesandeid ja töösuundi - toimekalt ja edukalt ära kasutada võimalused Eesti esindajate määramisel Euroliidu esindusorganeisse, ennekõike Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa Komisjoni asepresidendi paruness Catherine Ashtoni juhitavasse Euroliidu välisteenistusse. Riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmena tean, et sellekohaseid ettepanekuid on tehtud. Kandidaate on koguni nimekirja-jagu, kuid senine ebaedu peab Välisministeeriumi innustama alustatud tööd jätkama intensiivistamise suunas. Leedulaste eksvälisminister Vygaudas Ušackas juba töötab Euroopa Liidu saadikuna Kabulis. Loomulikult tuleb rahul olla ka vähemsäravate ametikohtadega ning mitte pelgalt Euroliidu, vaid ka näiteks ÜRO struktuurides. Siinkohal tahan tervitada Eesti diplomaadi lähetamist Lusakasse - Soome Sambia saatkonna juurde, et meil avaneks väikegi võimalus diplomaatiliseks kannakinnituseks nn mustas Aafrikas.

Meie välismajanduspoliitika peaeesmärgid

Veelgi olulisem on Eesti välismajanduspoliitika aktiveerimine. Siingi takistavad tulemuslikku tööd ressursiprobleemid, sest raha napib ja ega sobivaid inimesigi liiga palju ole. Sellekohane töö on iseäranis keeruline, sest meie liitlased välispoliitilistes küsimustes on tavaliselt Eesti karmid konkurendid välismajanduspoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Seda rohkem, et välismajanduses elutähtsaid ekspordivõimalusi tuleb ju otsida mitte pelgalt Euroliidust, vaid tavaliselt paraku just mujalt, nii lähedalt kui ka kaugelt. Siinkohal on mõistlik ära kasutada Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute sõlmimise kaarti.

Mullu saavutati vastavad kokkulepped ja võimalused Koreaga, tänavu keskendutakse Indiale. Küll oleks vaja majandusdiplomaate; esialgu kasvõi üht nendesse riikidesse. Siinkohal aga tuleb tõdeda, et Koreas pole meil saatkonda, ning isegi ülitähtsa India puhul on Eesti tänane esindustase vaid veidi parem. Oluline on Eesti soov asutada saatkond Kasahstanis, mis peaks hõlbustama meie ettevõtjate kontakte kogu Kesk-Aasias.

Iseenesestmõistetavalt peab jätkama tööd ja kontakte kahepoolsete investeeringute kaitse lepingute sõlmimiseks.

Oma roll on majanduskontaktide loomisel ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel ning sellealast koostööd Välisministeeriumiga oleme Riigikogu väliskomisjonis läbi aastate püüdnud arendada ja vahendada. Kõigil osapooltel peaks olema selge, et viimasel ajal on Euroopa eksport eriliselt keskendunud kõrgema lisandväärtusega kaupade sektorile, mis hõlmab ka Eestile traditsiooniliselt edukat puidu-, elektroonika- ja masinatööstust.

Naabritega tuleb suhted korda saada

Meid tuntakse toimeka IT-maana. Sellekohaseid teenuseid aga tasub siiski tulevikuski reklaamida ja müüa, ning Eesti saatkonnad ja majandusdiplomaadid peavad senisest rohkem pingutama. Loomulikult loovad majandusdiplomaatidele töövõimalusi ennekõike poliitikud ja Välisministeeriumi suunised saatkondadele. Siin on tegemata tööd Eestile lähemalgi, kui Indias, Hiinas või Jaapanis. Seda rohkem, et mõneski riigis laabub majandus- ja kaubanduskoostöö alles pärast poliitiliselt heanaaberlike suhete tekkimist ja arenemist. Siinkohal on meil võimalik senisest rohkem kasu lõigata Euroopa Liidu ja Venemaa üha arenevatest suhetest. Meile sobib Brüsseli keskendumine kaubandussuhetele, koostööle kliimaküsimustes ja energiasektoris; vastu ei saa olla ka viisadialoogi jätkumisele ning Euroliidule ainuomase nelja nn ühise ruumi rakendamisele, mis muu hulgas kätkeb moderniseerimispartnerlust ning kõiki neid aspekte koondavaid Euroopa Liidu ja Venemaa uue lepingu alaseid läbirääkimisi.

Loomulikult rõhutatakse jätkuvalt Venemaa kui õigusriigi põhimõtete kinnistumist, mille lahutamatuks osaks on inimõiguste järgimine kõikjal ja kõiges. Selles töös loodame paruness Catherine Ashtoni ametkonna senisest tihedamale koostööle Euroopa Komisjoniga ja Välisasjade Nõukoguga. Selle teemaga on otseselt seotud meie huvi laiemas tähenduses idapartnerluse arengute suhtes. Hea meel on tõdeda, et see kajastub ka Euroopa Liidu praeguse eesistujariigi Ungari tegevusprogrammis -  konkreetselt tahetakse veel sel poolaastal kulmineerida Euroopa naabruspoliitika tuleviku arutelu. Oivalise võimaluse selleks annab maikuus Budapestis toimuv teine idapartnerluse alane tippkohtumine. Ehk õnnestub seal rääkida esimestest tulemustest ka hiljuti Tallinnas avatud idapartnerluse keskuse töös?

Ajast ei tohi maha jääda

Ära peab kasutama sellisegi initsiatiivi, mis pole küll meie oma, kuid mis tõotab Eestile kasu. Pean silmas Suurbritannia peaministri David Cameroni initsieeritud konverentsi Londonis, kus temaga kohtusid nii Põhjala kui ka Balti riikide liidrid. Loomulikult pole Euroopasse vaja veel üht poliitilis-majanduslikku allianssi, kuid sedaviisi tekkinud kontaktidevõimalusi tuleks kindlasti jätkata ja rohkendada. Kuuldavasti tahab Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt peagi sama seltskonna kutsuda Stockholmi. See loob aluse niisuguste kohtumiste järjepidevuseks ehk isegi rotatsioonivõimaluseks.

Välispoliitika on tegevusvaldkond, kus teavet ja sündmusi on alati tunduvalt rohkem, kui väikeriigi ametkondadel võimalusi ja ressurssi nende taustu ja tähendusi analüüsida. See on võimalik vaid koostöös kõigi asjaomaste organisatsioonide ja institutsioonidega. Arvan, et Riigikogu üheteistkümnenda koosseisu väliskomisjoni koostöö Välisministeeriumiga on olnud tihe ja põhiosas konstruktiivne. Loodetavasti see jätkub ka Riigikogu uue koosseisu ja pärast valimisi muutuda võiva Välisministeeriumi juhtkonna vahel.

ENN EESMAA

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, Keskerakond

[esiletõste]  Välispoliitika on valdkond, kus teavet ja sündmusi alati rohkem, kui väikeriigi ametkondadel võimalusi ja ressurssi nende taustu ja tähendusi analüüsida.

-------------------------------------------------------------------------------------------------------

KESKNÄDALA  esiküljel valimisplakat:

ENN EESMAA   Keskerakonna esinumber Viljandi- ja Järvamaal       Nr 673

AITAB HINNATÕUSUST!

•1.       Rohkem töökohti Eestimaale!

•2.        Madalamad hinnad - langetame toiduainete, ravimite ja toasooja käibemaksu!

•3.       Tasuta kõrgharidus kõigile!

Jaga |