Laari ja Partsi juba ununenud kinnisvaraärid

05. oktoober 2005


Riigikogu Keskerakonna saadikud esitasid peaminister Andrus Ansipile arupärimise, mille ajendiks oli ekspeaministrite Mart Laari, Juhan Partsi ja Andres Tarandi pöördumine praeguse peaministri poole.

Riigikogulased paluvad Ansipilt poliitilist hinnangut reale juhtumitele, kus endisi peaministreid Laari ja Partsi on süüdistatud ebaeetilises ja korruptiivses käitumises seoses mitmesuguste neid puudutavate maja- ja korteritehingutega. Meedia on neid küsimusi korduvalt üles tõstnud, kuid Laari, Partsi ja Tarandi valitsused on neid summutanud, jättes avalikkusele toonastest valitsevatest erakondadest mulje kui kriminaalse sobingu osalistest. See on kahandanud avalikkuses Eesti riigi usaldusväärsust ning seadnud ohtu meie demokraatliku arengutee.
Saadikud ootavad Ansipi kui Eesti ühe juhtival positsioonil oleva poliitiku hinnangut Laari ja Partsi korteri- ja majaafääridele.

Ao tänava saaga
Esiteks, peaminister Laar ostis võimuloleku ajal 800 000 krooni eest maja Tallinnas Ao tänaval kahasse oma sõbra moekunstnik Ivo Nikkologa. Kahtlased asjaolud ümbritsesid majaostu algusest peale, kuna hind oli kinnisvara tegeliku väärtusega võrreldes väga soodus. Mõni aeg hiljem tõstetigi elamu väärtus ühtegi senti investeerimata 2,2 miljoni kroonini. Vastavalt maja "uuele hinnale" andis Ühispank laenu, mis saadi kroonides, aga tagasi tuli maksta EVPdes, mille kurss märtsis 1998. aastal oli 33 senti. Eriliselt raha kulutamata saadi lahti ka sundüürnikest ning Laarist saigi tubli majaomanik.
Vastamata jäid küsimused seaduserikkumiste kohta, kui sundüürnikele anti EVP laenu Ao 3 eluruumide ostmiseks, kuigi nad müüsid kuu aja pärast samad eluruumid endistele omanikele tagasi ning kas omanike ja sundüürnike vahel toimunud tehingud oli teeseldud, eesmärgiks pangalaenu väljapetmine?
Soodsalt saadud tollase peaministri maja remontis ümbrikupalku maksev firma, puhkenud skandaal peatas ehituse mõneks ajaks. Maja kolmanda korruse ehituseks kulutatud miljonite kroonide päritolu ei suutnudki Laar meedia hinnangul selgitada.

Partsi müüdud ametikorterid
Teiseks, 1993. aastal andis justiitsministeerium Partsile Tallinnas Lasnamäel Alvari 35 asuvas majas kõrvuti asuvad kahe- ja kolmetoalise korteri. Osa sellest elamust oli justiitsministeerium ostnud oma ametnikele ja kohtunikele tööandja eluruumideks, mida seadus ei lubanud elanikele erastada.
Parts erastas aga erandkorras oma elamispinna, müüs korterid maha ja ostis Tallinnas Nõmmel maja.
Segaseks on jäänud tema korterite müügi asjaolud. Müügitehing toimus 1997. aasta 24. märtsil, mil Parts müüs korterid Endel Mahlapuule justkui ühe viietoalise elamispinnana 120 000 krooni eest. Mõni kuu hiljem 25. augustil 1997. aastal müüs Parts ühte neist korteritest (nr 8) veel kord, aga nüüd juba Valeri Filippovile 220 000 krooni eest ning Mahlapuu volikirja alusel. Mõni päev hiljem, 1. septembril 1997. aastal müüs Parts ka teise korteri (nr 7) samal viisil ja 178 000 krooni eest, seekord aga Terje Smirnovale.
Meile jääb arusaamatuks, kuidas ühest korterist, mis müüdi 120 000 krooni eest, sai mõne kuu pärast jälle kaks korterit, mis müüdi nüüd juba kokku 398 000 krooni eest? Kuidas sai selle kinnisvara hind tõusta viie kuuga 3,5 korda? Kas justiitsministeeriumilt Partsile ja hiljem Partsilt edasi müüdi elamispind ühe korterina seepärast, et vältida seadusest tulenevat kohustust maksta tulumaksu erastatud korterite puhul siis, kui tehinguid on ühe aasta jooksul sooritatud rohkem kui üks?
Miks üldse oli Parts kahe viimase tehingu osaline, kui ta mõni kuu enne seda oli need korterid juba Endel Mahlapuule ära müünud ja ühe korterina? Kes maksis tulumaksu Partsi kahe viimati nimetatud tehingu järel? Kas Partsi ja Mahlapuu esimene tehing kannab juriidiliselt teeseldud tehingu tunnuseid? Kui esimese tehingu järel läksid need korterid Mahlapuu valdusesse, siis miks pidid nii Filippov kui Smirnova müügilepingu kohaselt tasuma korterite hinna Juhan Partsi arveldusarvele Eesti Hoiupangas.
Saadikud nõuavad nende korteri- ja majaafääride erapooletut uurimist. „Segased asjaolud Laari ja Partsi äritehingutes on tekitanud küsimusi ka meie partnerite hulgas Euroopas ning nüüd on vaja anda selgitusi. Paraku on nii Laar kui ka Parts jäänud kidakeelseteks ning sisuliselt hoidunud avalikest selgitustest. Seda enam vajavad tõusetunud küsimused nii poliitilist, eetilist kui juriidilist vastamist, millele me peaministril palume kaasa aidata," leitakse arupärimises.

Riigikogu esimees Ene Ergma aga leidis, et ekspeaministritele adresseeritud küsimused ei kuulu praeguse peaministri pädevusse. Riigikogu juhatuse kolmest liikmest kaks kuuluvad Res Publicasse. Juhan Parts on sama partei eksesimees. Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)