Oma õiguste eest tuleb seista

Soovitakse püsida madalam kui muru ja vaiksem kui tuuleiil heinputkes, et välistada eksimused, mis võiksid hiljem, aegade pöördudes, kätte maksta. Nii me polegi kahekümne iseseisvusaasta jooksul suutnud selga sirgeks ajada. Ikka usume, et kõrge ülemus, olgu ta siis omakasupüüdlik, ent ikkagi oma, kõik lõpuks korda ajab.

Ometi näitavad märgid, et ka vaikne eestlane hakkab mõistma vajadust oma õiguste eest seista. 1. mail Toompeale kogunenud miitingulised juhtisid tähelepanu töötute olukorrale, mille leevendamiseks nõuti valitsuselt otsustavaid samme. Toetati Keskerakonna ja Tallinna linnavalitsuse tegevust töötuse vastu võitlemisel.

Eestis on 100 tuhat inimest, kelle töökäsi ühiskond ei vaja, ent nende hääl ei jõua valitsuseni. Töötutel puudub survegrupp, oma ametiühing, kes nende õiguste eest seisaks. Kui Keskerakond ja Tallinna linnavalitsus probleemiga ei tegeleks, jääksid tõrjutud tähelepanuta ning kriis vaid süveneks.

Erinevalt parempoolsest valitsusest suhtub Tallinna linnavalitsus töötuse probleemi tõsiselt. Me oskame ja tahame pehmendada lööke, mida majanduskriis tavainimesele annab. Tallinn reageeris muutustele tööjõuturul kohe kriisi alguses. Novembris 2008 alustati töötute tasuta õigusnõustamist, 2009. aastal algatati 42 punktist koosnev abipakett linnaelanikele ja ettevõtjatele. Töötuid oli pealinnas toona veel 8000. Kaks aastat hiljem, 2010. kevadel, ületas töötute arv 28 000 piiri, kusjuures pooled neist ei saa Töötukassast abi. Kõik see toimub riigis, mille tema peaminister veel mõni aasta tagasi lubas viia Euroopa viie rikkama hulka.

2009. aastal sai omavalitsuse toel Tallinnas tööd 1900 inimest. Avalikus töös, mida korraldavad linnaosad, osales üle 700 töötu. Erakordsete lumeolude puhul rakendati ligi 400 töötut. Veel sel aastal laienevad linna pakutavad sotsiaalsed töökohad peale ühistranspordi ka haljastus- ja sotsiaaltööle. Linn rahastab linnaosades töötute klubisid. Sügiseks valmib käsiraamat, kuidas töötusega toime tulla. Korraldati töömess.

Töökohti loovad investeeringud Linnahalli ja Ülemiste ristmiku ehitusse. Oma osa töötusega võitlemisse annavad linna tööstuspargid. Keskerakond on suutnud ära hoida sotsiaalse katastroofi, mis silmapiiril terendas. Muidugi tuleb võitlust töötuse ning sellega kaasneva asotsialiseerumise vastu jätkata, sest kui makromajanduses võibki täheldada mõningaid stabiliseerumismärke, siis töökohtade vähenemine jätkub ekspertide hinnangul veel mitu aastat.

Kui Keskerakond alustas tööpuuduse-vastast välikampaaniat tuletamaks meie reformistist valitsusjuhile ja tema koalitsioonipartnerile IRL-ist meelde isiklikku vastutust, mida nad riigis töötuse ja vaesuse levimise eest kannavad, arvas valitsusmeedia heaks Keskerakonda selle eest noomida. Kampa võeti ka käputäis usutegelasi. Eestis toimiv valikuline demokraatia näitab oma tõelist palet: ülikõrget töötust ei saa õukonnameedia lõputult ignoreerida, ent kriitikat majanduslanguse vallandanud poliitiliste jõudude vastu ei aktsepteerita.

Ning siin jõuame tagasi eestlase allaheitlikkuse ja alalhoidlikkuse juurde. Selle asemel, et pöörata valitsuse tähelepanu sellele, kui lubamatu on valedest majanduspoliitilistest otsustest vallandunud kriisi tagajärgede veeretamine üksnes tavakodanike kaela, jääb eestlane vaikselt ootama paremaid aegu, julgemata suudki  paotada.

Muidugi mängib veel töötavate inimeste puhul olulist rolli hirm töökohakaotuse pärast. Üsna mitu inimest, kellega eelnevalt rääkisin 1. mail Toompeal toimunud miitingust ja keda sinna kaasa kutsusin, avaldasid meeleavaldusele küll toetust, ent vastasid, et ei julge osaleda, sest kardavad tööandja-poolset karistust.

Ometi on õhus tunda kevadet. Usun, et neid inimesi, kes siiski julgevad peale töökohustuste tuima täitmise ja pimeda allumise nõuda endale ka mingeid õigusi, hakkab olema järjest rohkem.

AINI HÄRM, Tallinna Kesklinna vanem

Jaga |