Eesti seadusi tellivad rahastajad Läänest

Sellest peame järeldama, et jutt käib Isamaa poliitikutest värskelt taasiseseisvunud Eesti algusaegade poliitikategemises. Arvestades kõiki omandireformi õudusi, millega kaasnes tuhandete eestlaste tragöödia ja tänaseks juba ka paljude kannatanute surm; arvestades ka seda, kui vastutustundetult viidi läbi tööstuse privatiseerimine ja põllumajanduse laialijaotamine; ning lõpuks ka seda, kuidas väikeriigi veel väiksem rahvas aeti eraldi gruppidesse ja grupikestesse ühe või teise grupi huvi järgi - arvestades seda kõike ei pea me imestama, et oleme näiteks sellesama omandireformiga jälle alguses tagasi. Kui 1990-ndatel tegeldi selle reformiga nii, et hool ega hoobil polnud vahet, ja viimased aastad pole laiemas avalikkuses sellest enam üldse räägitud, siis nüüd on teema taas päevakorras - seoses Mustpeade maja tagastamise saagaga. Ning nüüd lisandus veel IRL-i ja Reformi koalitsiooni soov taaskord seadust muuta baltisaksa ümberasujate (kes lahkusid Vaterland'i Hitleri kutsel, vt natslik embleem pildil) kasuks - nüüd on nii, et kes maksab sõja järel Saksamaalt saadud kompensatsiooni tagasi, saab Tallinnas sadu tuhandeid või isegi miljoneid eurosid maksva magusa kinnisvara omanikuks.

Sellised punktid jõuavadki - kui Muuli kirjapandut uskuda - meie seadusandlusesse, kui kõige „isamaalisemad" poliitikud on tänuvõlgu oma rahastajatele Läänest, kes vaid eestimaist vara ihalevad ja siinsete põlisasukate elust ega toimetulekust ei hooli. Meenutagem vaid mõnede viimaste valimiste aegu nagu varjusurmast ärganud IRL-i klantspaberil kampaaniaid, kohalike poliitikute „sisseostmist" ja sunniviisil läbisurutavaid järjekordseid kinnisvara „tagastusi". Kui rahakraanid on avali, peavad ülimast lahkusest avali olema ka valitsuspoliitikute vastuteened.

Jaga |