Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioonilepe

13. aprill 2005


Rahvastiku- ja perepoliitika
1. Valitsusliit (edaspidi V) rakendab tulumaksuvabastuse maksuvaba miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest 2006. aasta 1. jaanuarist. 2. V suurendab alates 2006. aasta 1. jaanuarist sünnitoetust 5000 kroonini. 3. V pikendab vanemahüvitise maksmise perioodi kolme kuu võrra. V kaalub täiendavate meetmete kasutuselevõttu lastehoiuga seotud probleemide leevendamiseks pärast seda, kui vanemahüvitise maksmise periood vanemale on möödunud. 4. V katab alates 2006. aasta 1. jaanuarist riigieelarvest tasuta koolitoidu kulud põhikooli ulatuses ning alates 2006. aasta 1. septembrist kutsekooli õpilastele. 5. V tagab vanemliku hoolitsuseta lastele arengut võimaldavad elu- ja õpitingimused. V toetab hooldus- ja kasuperesid.

Eelarve koostamise üldprintsiibid
6. V jätkab alalhoidlikku eelarvepoliitikat. V tagab keskpika perioodi (viieaastane tsükkel) jooksul ülejäägiga või tasakaalus valitsussektori, sealhulgas kohalike omavalitsuste eelarve, vastavalt Maastrichti lepingu ning Stabiilsuse ja kasvu pakti kriteeriumitele. 7. V säilitab maksukoormuse 2003. aasta tasemel sisemajanduse kogutoodangust. 8. V kaalub riigi võlakohustuste katteks ühe võimalusena riigi võlakirjade emiteerimist, pakkumaks kodanikele ja pensionifondidele võimalust investeerida sääste oma riigi ülesehitusse. 9. V muudab riigieelarve koostamise ja selle täitmise kontrollimise läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. 10. V seab eesmärgiks Eesti valmisoleku üleminekuks eurole 2007. aastaks.

Pensionid
11. V kindlustab 1. juuliks 2005. a keskmise täisvanaduspensioni tõusu 2700 kroonini kuus ja 2006. aasta 1. aprilliks 3000 kroonini kuus, lisades indekseeritud pensionitõusule ühekordselt täiendavaid vahendeid. V säilitab pensionisüsteemi kolmesambalise ülesehituse ning indekseerimise tulevaste pensionitõusude alusena. 12. V suurendab vanaduspensioni kasvuga samas tempos töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapensioni. 13. V jätkab II pensionisambasse kantava 4% kompenseerimist pensionikassale.

Maksud
14. V seab eesmärgiks, et ettevõtlus- ja maksukeskkonnas tehtavad muudatused on kodanikele ja ettevõtetele hea tavana ette teada vähemalt pool aastat. 15. V pooldab keskkonnamõjust sõltuvat maksustamist. V valmistab ette ökoloogilise maksureformi kontseptsiooni, mis näeb ette maksude osalise ümberorienteerimise tulu maksustamiselt loodusressursside kasutamise ja looduse saastamise maksustamisele. 16. V jätkab üksikisiku tulumaksu alandamist järgmises tempos: alates 1. jaanuarist 2006. a — tulumaks 23%, alates 1. jaanuarist 2007. a — 22%, alates 1. jaanuarist 2008. a — 21%, alates 1. jaanuarist 2009. a — 20%. 17. V suurendab alates 1. jaanuarist 2006. a tulumaksuvaba miinimumi 2000 kroonini. 18. V seadustab kõik tulumaksuseaduse muudatused (sealhulgas tulumaksuvabastuse maksuvaba miinimumi ulatuses pere teisest lapsest) ühe seadusega ja võtab selle seaduse vastu hiljemalt juunis aastal 2005.

Riiklus. Õiguspoliitika
19. V loob õigusliku keskkonna erasektori investeeringute kasutamiseks avalike teenuste osutamiseks (PPP-mudel). 20. V viib läbi ärikeskkonna kohendamise ettevõtlusele soodsas suunas (notarid, äriseadustik). 21. V võtab vastu toimiva sundvõõrandamise seaduse. 22. V kujundab seisukoha õigusmõistmise eelarve justiitshalduse eelarvest lahutamise küsimuses. 23. V toetab Euroopa Liidu Põhiseadusliku Leppe ratifitseerimist. V korraldab Põhiseaduse muutmiseks rahvahääletuse. 24. V algatab Põhiseaduse muutmise rahvaalgatuse õiguse seadustamiseks vähemalt 25 000 Eesti kodanikule ning toetab selle seadustamist. V lähtub põhimõttest, et rahvahääletusele ei saa panna ega rahvaalgatuse korras muuta eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Rahvaalgatuse korras ei saa algatada Põhiseaduse muutmist.

Omavalitsused ja regionaalpoliitika
25. V peab Eesti arengu võtmeküsimuseks kohalike omavalitsuste tugevdamist, nende iseseisvuse ja tulubaasi suurendamist, maakondliku koostöö tõhustamist. 26. V suurendab üksikisiku brutotulult kohalikele omavalitsustele eraldatavat määra alates 2006. aasta 1. jaanuarist 11,8 protsendini. 27. V suurendab tasandusfondi vähemalt samas tempos riigieelarve keskmise kasvutempoga. 28. V jätkab kohalike omavalitsuste vabatahtliku liitumise toetamist. 29. V töötab välja ja võtab vastu regionaalarengu suunamise seaduse. 30. V suurendab kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiu rahastamiseks kohalikele omavalitsustele eraldatavat määra. 31. V määrab kindlaks linna läbivate riigimaanteede renoveerimise ja korrashoiu rahastamise põhimõtted. 32. V jätkab kohalike investeeringute riiklikku toetamist. 33. V lihtsustab oluliselt kohalikele omavalitsustele nende ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimise protseduure, tagades munitsipaliseeritud maa sihtotstarbelise kasutamise. V võtab vastavad seadusemuudatused vastu hiljemalt juunis 2005.

Haridus ja teadus
34. V tagab kultuuri- ja haridustöötajate palga (sealhulgas palgaastmete üleriigilise miinimummäära) Eesti keskmisest palgast kiirema kasvutempo. 35. V kinnitab koolide ja õpilaste valikuvabadusi suurendava ning noorte loovuse arengule ja õppeainete vahelisele integratsioonile suunatud Põhikooli- ja gümnaasiumi uue riikliku õppekava üldosa hiljemalt 2005/2006 õppeaasta lõpuks. 36. V suurendab riigipoolset toetust alg- ja põhikooli õpilastele õppevahendite muretsemiseks ning huvihariduse omandamiseks. V arendab süsteemselt välja ning toetab noorte, eriti 14–17 vanuste noorte hulgas, võimalusi vaba aja veetmisel läbi spordi, muusika, tehnikaringide ning muude vaba aja veetmise võimaluste loomise. V suurendab tuge laste koolivaheaegade sisustamisele kultuuri ja spordi valdkonnas. 37. V täiustab üldhariduse riigipoolset pearahapõhist finantseerimismudelit, mis arvestab laste erinevate võimete ja vajadustega. 38. V täiustab ja arendab üldhariduse riigipoolset järelevalvet ning nõustamise süsteemi. 39. V töötab välja ja rakendab 2006. aasta jooksul õpetajate enesetäiendamist materiaalselt ja moraalselt soodustava palga- ja kutsekvalifikatsiooni süsteemi. 40. V kindlustab üldharidusele maakondlikele koolivõrgu arengukavadele tugineva ja regionaalselt tasakaalustatud riikliku investeeringuabi, milleks kasutab ka RKASi käsutuses olevaid vahendeid. 41. V suurendab alates 2006. aastast oluliselt kutsekooli õpilaste arvestuslikku riiklikku pearaha ning vaatab läbi kutsehariduse arengukava ja kutseharidusele planeeritud investeeringud, arvestades kutseharidusvõrgu regionaalset tasakaalustatust. 42. V tagab tasuta kõrg- ja kutsehariduse jätkumise vähemalt senise riikliku koolitustellimuse ulatuses. 43. V tagab Lissaboni protsessis kokkulepitud taseme saavutamiseks teaduse ja arendustegevuse rahastamise ennakkasvu.

Kultuur ja sport
44. V teeb vajalikud ettevalmistused Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehituse alustamiseks. 45. V kahekordistab 2006. aasta eelarves noortespordile mõeldud eraldised. 46. V suurendab tuge harrastus- ja tervisespordile ning arendab koostöös erasektoriga harrastusspordikeskusi kõigis maakondades. 47. V loob laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks toetussüsteemi kooridele, orkestritele ja rahvatantsurühmadele. 48. V jätkab rahvaraamatukogude kujundamist kultuuri- ning info- ja teabekeskusteks, sealhulgas suurendades rahvaraamatukogude võimalusi teavikute ja infotehnoloogia soetamiseks. 49. V edendab kinovõrgu taastamist üle Eesti. 50. V toetab teatrite ja kontsertorganisatsioonide külalisetendusi väljaspool linnu. 51. V suurendab tuge pühakodade ja mõisakoolide renoveerimisele ning teiste muinsuskaitsealuste ehitiste hoidmiseks. 52. V algatab tippspordi järelkasvu toetamise projekti. 53. Tuginedes uuele ringhäälinguseadusele ja ringhäälingu arengukavale ühendab V Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio 2006. aasta jooksul Eesti Rahvusringhäälinguks ning nüüdisajastab Eesti Rahvusringhäälingu tehnoloogilise baasi. 54. V edendab Eesti lähiajaloo uurimist, publitseerimist ja tutvustamist.

Tervishoid
55. V töötab välja arstiabi parema rahastamise ja kättesaadavuse programmi, sealhulgas töötab läbi patsientide vaba liikumise põhimõtte kehtestamise võimaluse Eesti piires eriarstiabi osutamisel ning haiglate kapitalikulude katmise võimalused. 56. V seab eesmärgiks raviasutuste samalaadse ravi kulude muutmise läbipaistvaks, kontrollitavaks ja omavahel võrreldavaks, milleks rakendab muuhulgas e-riigi põhimõtteid. 57. V tõhustab narkomaania ja HIV/AIDSi-ennetustegevust. 58. V tagab tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustuse finantseerimise töötuskindlustuse fondi baasil töötuskindlustuse tänast maksumäära muutmata.

Riigisisene turvalisus
59. V tõhustab reaalset võitlust korruptsiooniga, hoidub õiguskaitseorganite politiseerimisest ning tagab õiguskaitseorganite tegevuse range seaduslikkuse. 60. V võtab vastu Korrakaitseseaduse, mis täpsustab korrakaitsega tegelevate institutsioonide ülesanded. 61. V laiendab munitsipaalpolitseile kui korrakaitseüksusele KOKSiga ettenähtud pädevuse piires õiguse sekkuda avaliku korra tagamisse, õiguse kinni pidada ja nõuda korrarikkumise lõpetamist ning avaliku korra eeskirjade täitmist. 62. V jätkab Politsei kujundamist kodanikke teenindavaks, abistavaks ja kaitsvaks organisatsiooniks. 63. V arendab päästeteenistusi lähtudes põhimõttest, et päästeteenuse kättesaadavus võimalikult lühikese aja jooksul on iga inimese õigus. 64. V arendab välja üleriigilise varajase hoiatuse süsteemi loodusõnnetuste ja julgeolekuohtude ennetamiseks ning reageerimise tõhustamiseks. 65. V seab eesmärgiks Eesti liitumise Schengeni viisaruumiga. 66. V tõstab kohalike omavalitsuste võimekust regulaarse kontrolli läbiviimisel ja välisauditite tellimisel ning reguleerib seadusandlikult nende aruannete avalikustamise.

Maaelu ja põllumajandus
67. V tagab maaelu, põllumajanduse ning muu maaettevõtluse rahastamise kooskõlas Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamise seadusega ning maaelu ja põllumajanduse turukorralduse seadusega. Konkurentsitingimuste võrdsustamise eesmärgil maksab V riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi vastavalt ELi liitumislepingus sätestatud maksimaalmääradele. Kui Euroopa Liit muudab ÜPP-d, vaatab V Eesti riigi eelarvest makstavate täiendavate otsetoetuste suuruse ümber. 68. V kahekordistab Põllumajandusministeeriumi eelarves innovatsiooni- ja teadusrakenduste elluviimiseks eraldatava raha osakaalu. Põllumajanduse traditsiooniliste harude kõrval edendame sihtprojekte nn kolmanda suuna (aiandus, kalandus, koolitus, turism jms) arendustegevuseks. 69. V tagab Riikliku Arengukava (RAK) raames põllumajandusele eraldatavate investeeringutoetuste säilimise, sh eeskätt loomakasvatushoonete Euroopa Liidu keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks hiljemalt 2009. aasta lõpuks. 70. V toetab väikesadamatele jaanuariorkaani tekitatud kahjustuste likvideerimist. V kompenseerib põllumajandusettevõtjatele 2004. aasta ikalduskahjud 30 miljoni krooni ulatuses. 71. V täiendab põllumajandustoetuste määramise korda eesmärgiga suurendada väikemajapidamistele eraldatavaid toetusi.

Keskkond ja loodushoid
72. V jätkab kodanike keskkonnateadlikkuse tõstmist. Selleks suurendab V loodushariduse osakaalu riigi finantseeritavas hariduses, loob maakondadesse loodushariduskeskused ning tagab maa- ja keskkonnaandmekogude institutsionaalse ühtsuse ja koordineerituse. 73. V suurendab siseriiklikke ja välisinvesteeringuid vee-, jäätme- ja looduskaitse projektidesse ning parendame projektide menetlemise protsessi (sätestame iseseisva keskkonnavaldkonna rakendusprogrammi Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamiseks). 74. V viib looduse mitmekesisuse säilitamiseks lõpule Natura 2000 võrgustiku alade kaitse alla võtmise, jätkab loodushoiutoetuste maksmist pärandkooslustel ja alustab toetuste maksmist Natura-aladel. 75. V võtab vastu uue metsaseaduse ja kaalub kuni 20-aastaste noorendike maamaksust vabastamist.

Majandus, infrastruktuur ja innovatsioon
76. V rakendab meetmeid võrdse konkurentsi tagamiseks Eesti ettevõtetele (sh laevandusettevõtetele) Euroopa Liidu poolt lubatud riigiabi piires. 77. Sobivate ostupakkumiste olemasolul kaalub V riigile kuuluvate ebaefektiivse kontrollimehhanismiga vähemusosaluste müüki äriühingutes. 78. V jätkab ettevalmistusi püsiühenduse loomiseks mandri ja Saaremaa vahele ning Saaremaa süvasadama rajamiseks. 79. Toetamaks Eesti suundumist teadmistepõhilisele majandusele, loob V Eesti Arengufondi (riikliku riskikapitalifondi), milleks eraldab vajalikud vahendid.

Riigihaldus, e-riik
80. V arendab avaliku halduse toimimisviise eesmärgiga muuta infotehnoloogiliste vahendite abiga teenindus inimestele mugavamaks. 81. V toetab riigi IT-arendusprojektide keskselt koordineeritud ja projektipõhist rahastamist. 82. Kõik riigi teenused peavad olema kättesaadavad kõigis maakonnakeskustes. Selleks kohustab V riigiasutusi maakonnakeskustes sisse seadma vastuvõtuajad, et inimesed saaksid põhilised teenused kätte või asjaajamised (toimingud) tehtud võimalikult lihtsalt ja elukoha lähedal. 83. V jätkab munitsipaalelamuehituse jõulist toetamist. V lahendab sundüürnike probleemi, eraldades selleks vahendid KredExile.

Rahvusvähemused
84. V toetab rahvusvähemuste kultuurilise eneseväljendamise võimaluste avardumist ning rahvusvähemuste lõimumist eestlastega ühiseid huve ja eesmärke jagavaks ühiskonnaks. 85. V ei muuda kehtivat kodakondsuse-, integratsiooni- ja keelepoliitikat. V kiirendab välismaalaste ja kodakondsuseta isikute Eesti kodakondsuse saamist, muutes Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt tunnustatud kodakondsuse- ja riigikeele kursuste lõpueksamid kodakondsuse nõuete täitmise eksamiteks ning kompenseerides riigieelarvest kõigi kursuste edukalt lõpetanute kulud. 86. V tagab piisava ja kvaliteetse pedagoogilise personali ettevalmistamise eesti keele õpetamiseks ja eestikeelseks aineõpetamiseks mitte-eesti õppekeelega gümnaasiumides. 87. V loob Haridus- ja Teadusministeeriumis allüksuse, mis hakkab tegelema rahvusvähemuste hariduse küsimustega Eesti ühtse haridussüsteemi raames.

Välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika
88. V ei muuda Eesti välis- ja julgeolekupoliitika aluseid. 89. V seab eesmärgiks eraldada NATO definitsioonile vastavateks ja Eesti spetsiifiliste vajadustega kooskõlas olevateks kaitsekulutusteks 2% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. 90. V võtab vastu välisesinduste pikaajalise arengukava, mille üheks eesmärgiks on Eesti majandushuvide aktiivne esindamine, ning alustab selle elluviimist aastast 2006. 91. V võtab vastu ajakohastatud välisteenistuse seaduse, mille sisuks on Eesti välisteenistuse moderniseerimine. 92. V tugevdab kaitsejõudude tsiviiljuhtimist ja -kontrolli. 93. V arendab ja viib ellu Euroopa Liidu õigusruumile vastava ning Schengeni viisaruumiga ühinemise eesmärgiga kooskõlas oleva lühiajaliste viisade saamise ja andmise korra Vene Föderatsiooniga, parandamaks eelkõige piiriäärsete elanike vastastikust suhtlemist ning elavdamaks turismi. 94. V lähtub Iraagi-missiooni pikendamise küsimuses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1546 mandaadist ja põhimõtetest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)