Keskerakond kiigub suure hooga - kuid kes kiigutab?

JAAN LIPPMAA,      15. oktoober 2003


Keskerakonna üheksas kongress on tänaseks ajalugu. Kuid mitte veel unustatud ajalugu. Sealt said erakonna vastalised hea kondi hambusse, mida nad on saanud hulga aega isukalt järada. Lähtuksin olukorra hindamisel erakonna lihtliikme vaateväljast ja püüaksin selgusele jõuda, mis siis euroreferendumi eel ja järel tegelikult nii Keskerakonnas kui väljaspool on juhtunud.

Keskerakonna juhtide lemmikmängu viimase kongressi eel ja ajal nimetatakse kvoorumi kiigutamiseks. See sai laiemale üldsusele tuntuks "tänu" Tõnu Kauba omaaegsele jämedale prohmakale.

Härrased, lõpetage kiigutamine, kui ei oska!
Mäletate? Kauba kiigutas kord Riigikogus kvoorumit siia-sinna, kuid jäi ise sellest kiigust tukkuma! Tulem: Laari partei minister Luik jäi planeeritud laksust ilma, kindral Kert sai ärateenitud saabast ja Kauba ise erakonna juhatuse liikme õnnistavast staatusest priiks.
Sedakorda aga sai kongressi kvoorumi pendel liiga suure hoo sisse ja kiikus liiga kaugele ühte äärde, kuhu kiigutajad ise seda vast ei plaaninudki. Nii tuli kongressi üleriigiliseks sõnumiks kõmuline EI.
Kahju, et me oma apsakatest õppust ei taha võtta. Ülepingutuse tulemina sai meie eelmine, kaheksas kongress Saku suurhallis samalaadse halva meki man ja toonagi oli suur rõõm vastaliste väravas. Mäletate - ei tea mille pärast kongressile kutsutud tütrekeste peaemand röökis kõige ehtsamas Adolfi-stiilis saalisistujate peade kohale mõttetuid (pseudo)isamaalisi hüüdlauseid ja pani tütrekesed parteifüüreritele "Elagu!" hõikuma. Saalisistujana oli mul võigas tunne.
Ajuti tundub, et erakonna juhatuses jääb vajaka mõtlemisvõimest, mis omakorda viitab kaasamõtlejate ringi liigsele piiratusele. Juhatus näib olevat erakonna liikmeskonna põhimassist irdunud.

Lihtne asi - gallup - keerati tuksi
Üks väga lihtne, üldarusaadav ja liigutav üritus - mida sina, tavaline keskerakondlane, arvad Euroopa Liiduga ühinemisest? - keerati tuksi. Tõesti tuli ära kasutada situatsiooni, kus teiste erakondade maestrod valetasid rahvale, et nende erakonnad on ühinemise poolt. See oli ju suurim vale, mida Reiljan, Parts ja Kallas rahvale kuude viisi sisendasid. Erakondade sisestest küsitlustest polnud kuulda kippu ega kõppu. Jumal teab, kes neil seal on poolt, kes vastu! Lõpuks kujunenud 33 protsenti vastaseid näitab ju, et seal oli inimesi paljude erakondade toetajatest. Mis oleks olnud lihtsam kui meie erakonda sellisel võltsingute taustal õilsana eksponeerida, viies läbi erakonnasisesed gallupid maakonna organisatsioonides ning fikseerides tulemused kongressi teadmiseks võtmisega, tehes samal ajal kõik, et erakonna PR kaudu saaksid sõna nii jaatajad kui eitajad.
Mikseri-poiss targutas päevalehtedes, et parteil pole enam poliitilisi tõekspidamisi ega südametunnistust ning kongress asetas partei skisofreenilisse olukorda. Selle jutuga asetas ta end ise ühe skisofreenilise jõmmkäraka staatusse. Nood, kes kongressil saadikutena kohal olid, hääletasid ainult enda nimel ja enda tõekspidamiste kohaselt. Mikseri-poisil pole mingit õigust öelda, et ligi 8000 KE liikmel "pole enam poliitilisi tõekspidamisi ega südametunnistust". Vaat sihukeste asjadega peaks nüüd küll tegelema erakonna aukohus.

Euroopa Liit ja keskerakondlane
Ükski riigikodanik ei suuda endale selgeks teha kõiki ELiga liitumise aspekte. Lihtsurelik usub neid, kes teemat valdavad. Kuid keda? Viimase aastakümne kogemused veenavad, et kõige vähem usaldusväärne kontingent on poliitikud ja kõige enam võib loota eriala spetsialistide kompetentsusele ja aususele. Sestap ongi minu tähelepanu koondunud just viimaste selgitustele.
Olen jõudnud selgeks saada, et 1. maist 2004 ELi astudes elukallidus tõuseb kohe. See tuleneb sada korda nimetatud kütuse, suhkru ja bensiinihindade ühtlustamisest ELi hindadega. Palgad ja pensionid tõusevad aga viitega, sest nende aluseks on ei miski muu kui tööviljakuse tõus. Ma ei näe mingeid eeldusi, et tööviljakus peaks meil 1. maiks hüppeliselt tõusma. Kui suur see viide on - 10, 20 või 30 aastat, pole ükski eurojaataja ausalt vastanud. Isegi mitte väga lugupeetud Kreitzberg, kui ta esines Pärnus ja väitis, et palgad ja pensionid hakkavad tõusma kiiremini hindadest. Peeter, ae, mis ajast alates?

Ühest shokiteraapiast teise
Et me ühineme heal järjel oleva kooslusega, siis peaks ka meie elujärg kunagi paranema. Kuid millal Erik Tergi kiidetud ühendatud anumad toimima hakkavad, selles on küsimus, mida keegi ei taha seletada. Pealegi, küllap on meie kaukajumalad käbedad nende anumate ühenduskohta kolmikkraani torkama, millest oma lossidele, jahtidele ja limusiinidele tooret lasta, enne kui aktseptor-anum midagi saama hakkab.
Tuleb välja, et tänased keskealised ja vanemad, kes on just äsja üle elanud ühe "metsiku kapitalismi" majandusliku shokiteraapia, paisatakse teise. Kui eelmise "teraapiaga" tekkisid töötud, prügimägede asunikud, kodutud ja tänavalapsed, siis kui paljud pered kaotavad oma kodud nüüd, suutmata maksta kõrgenenud üüri? Tõenäolisem on, et kõnealune generatsioon jõuab mulla alla, enne kui hakkavad toimima eurojaatajate reklaamlubadused.
Muidugi, kui meil oleks valitsus, kes tühipalja europropaganda asemel tundnuks muret ka nende saatuse pärast, kelle elujärg liitudes kindlapeale halveneb, äratanuks asi lootust. Kuid oh õnnetust, ettemõtlevat valitsust ju pole!

Milles eksisid eitajad
Õudne on jälle üksi jääda! Aastasadu olime üksi ning ikka ja jälle saime tuuseldada! Eesti jääb nagu pimedasse tuppa, kui tänaval käib elav askeldamine!
Euroeitajate kõige lollim jutt oli iseseisvuse kaotus ja suveräänsusest loobumine. Osa suveräänsusest tulebki loovutada, sest edaspidi peame arvestama ka teiste liitlaste soovidega. See on loomulik, kui tahetakse olla ühistegevas seltsis. Kuid ma pole kuulnud ega näinud ühtki esinejat, väitlejat või kirjatükki, mis selgitaks, mille poolest on Soome, Rootsi või Kreeka vähem iseseisvad. Ons need hädas oma "ärakingitud" suveräänsuse pärast?
Kesknädalas sõna võtnud euroeitajad viitavad ühiskonna sotsiaalsetele hädadele ja vaegustele, pidades õigustatult nende peamiseks põhjustajaks seniste valitsuste sotsiaalvaenulikku, nn liberaalset majanduspoliitikat. Libekalad-reformistid, mitmenäolised isamaalased ja kameeleon-mõõdukad on tõepoolest teinud kõik, et Eesti Vabariigis oleks hea elada vaid köögertalidel ja sahkerdajatel. Ent … eitajate resümee on jahmatav ja arusaamatu: seepärast, et meid omal maal meie endi võimurid ja rikkurid kägistavad, ei tohi me nende juurest teiste seltsi minna?
Üks euroasjapulk ütles, et Euroopa Liit on tunduvalt sotsialistlikum kui Eesti Vabariik. Loodan, et ELi liikmena leiaksime kaitset meie ultraliberaalsete majandushaide kõike ümbritseva mahatallava reopoliitika vastu.

Tõenäoline on, et praegune generatsioon jõuab mulla alla, enne kui hakkavad toimima eurojaatajate reklaamlubadused.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)