![]() Rahva süda valutab meedia pärastKAIE TÄHE, 11. aprill 2012Puutudes oma töös päevast päeva kokku rahvaga, kuulen, et inimeste üks muresid tuleneb eelkõige meie meedia kallutatusest. Leitakse, et väga paljud ajakirjanikud pole erapooletud, vaid laulavad oode valitsusele panemaks rahvast uskuma: valitsus teeb kõike ainult hästi või väga hästi. Ajakirjanikud-kiidulauljad, rahvas ei ole rumal, inimestel on silmad ja kõrvad! Nad leiavad, et valitsuse ees kummardamisega teenivad need ajakirjanikud kas lisatasusid või saavad kõrgemaid ametikohti, nagu näiteks Anvar Samost. Rahvale on vastumeelt mõnede saatejuhtide labane käitumine. Näiteks TV3 saates „Kolmeraudne" Mihkel Raud nimetas Edgar Savisaart „stalinistiks", „ogaraks", „debiilseks". ETV saates „Kahekõne" esitas saatejuht Priit Kuusk külalisele Ain Seppikule küsimuse, kas Edgar Savisaar „kui hullunu on üldse adekvaatne Tallinna linna juhtima". Tule taevas appi, kas sellised ongi meedia kaudu Eesti elu edasiviijad!? Kus on nende eetilisus? Kas selline ongi nende arusaamine ajakirjanduse olemusest? On saatejuhte, kes ei meeldi rahvale seetõttu, et lasevad saate juhtimise käest, ei suuda jääda väljakuulutatud teema juurde. Nii juhtub tihti Andres Kuusega saates „Foorum", kus viimati häiris väga Liisa Pakosta ebaeetiline käitumine - vahelerääkimine, ent saatejuht teda korrale ei kutsunud. Näiteks ühes ETV saates „Vabariigi kodanikud" pidi saatekülaline Margit Sutrop aga koguni saatejuht Aarne Rannamäed korrale kutsuma. Rahva arvates on veelgi hullem see, kui valitsus põllumajandusministri isikus mõistis hukka Mihkel Kärmase, kes „Pealtnägijas" tõi lagedale tõepildi Tartumaal Emajõe poldril toimunust. Inimestel tekkis siinkohal küsimus: kas Eestis ikkagi on veel sõnavabadust? Inimesed leiavad, et Kanal2 saadetest ei maksa rääkidagi - nood on nii valitsuskesksed, et häbi vaadata-kuulata. Ometi on rahva arvates ka väga palju häid ja erapooletuid saatejuhte, kellest teistel tuleks eeskuju võtta. Nimetatakse Indrek Treufeldti, Meelis Kompust, Margit Kilumetsa jpt. Mõningad tihtipeale heidavad ette Tallinna Televisiooni ning ajalehtede „Kesknädal" ja „Pealinn" olemasolugi. Võib-olla tõesti polekski neid vaja, kui muu meedia oleks aus ja õiglane ega teeniks ainult parempoolsete huve, kajastaks ausalt ja õiglaselt ka vasakpoolsete tegevust? Millal Eesti riik saab ausa meedia? Rahvas siiski usub ja loodab. Hoiame selle nimel pöialt! KAIE TÄHE, Tõrva, Valgamaa
Viimati muudetud: 11.04.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |