Kas meenemünt Eesti kulla kiire mahamüümise 10. juubeliks?

JAAN NIIN,      27. november 2002


Paljusid meie riigi kollektsionääre-numismaatikuid pani kindlasti jahmatama 13. juuni Postimehes avaldatud artikkel "Eesti meenemündid müüdi kahe päevaga". Jutt on taastatud Eesti krooni käibele laskmise 10. aastapäevaks vermitud 100kroonise nimiväärtusega kuldmündist, kaaluga 7,776 grammi (proov Au 9999). Ühe mündi hind oli 1500 krooni, mis tähendas, et selle 1 gramm maksis 192,9 Eesti krooni ehk ligikaudu 11,5 USA dollarit. Eesti Panga teatel telliti 2000 münti ja need müüdi panga muuseumi poolt maha kahel päeval - esmaspäeval, 10. juunil kella 14-17ni ja teisipäeval, 11. juunil kella 12-17ni -, seega kokku kuni 8 tunni jooksul ehk iga münt leidis endale ostja keskmiselt 14,4 sekundiga. Muide Eesti Panga muuseumi reklaamilehe ja ka selle uksesildi järgi on see panga allüksus avatud kolmapäevast reedeni kella 12-17ni.
Selle mündi hinna võrdluseks võib võtta Vene Keisririigi 1897. a reformijärgse 10rublase kuldmündi, mis kaalub 8,6 grammi ja sisaldab 7,74234 grammi puhast kulda (proov Au 900). Seega on Eesti Panga uues mündis ainult 0,033 grammi võrra rohkem kulda. Sellel 10rublasel mündil, mis pole haruldus, on hind välja kujunenud järgmiselt, et ostja-ärimees pakub rahahätta sattunud müüjale sellise "viimase vara" eest 1000 krooni, kuid edasimüümisel võib hind olla 1500 krooni, nagu Eesti Panga sünnitatud uuel "rariteedil".
Seni polnud Eesti kollektsionääridel probleeme taastatud Eesti Panga müntide kogumisega, sest neid jätkus kõigile. Nüüd tekitati esmakordselt nende paljude aastakümnete jooksul loodud kogudesse kunstlikult lünk. Näiteks enamarenenud riigi Soome pank on sellistel juhtudel võimaldanud vähese tiraazhiga meenemüntide ettetellimist. Miks Eesti Pank müüs tänavu odavalt, praktiliselt puhta kulla turuhinnaga, peegelläikega (proof) kuldmünte? Kuid kas üldse müüdigi neid münte näidatud päevadel nii palju, kui ajalehe kaudu teada anti, on omaette küsimus ja sellele annab ehk aeg vastuse.
Kuid praegu siiski näib, et see kuldmünt ei tähista mitte Eesti oma raha taastamise, vaid hoopis sellega kaasnenud Eestile tagastatud kulla ülepeakaela ja odava mahaparseldamise 10. aastapäeva. Nii võiks Eesti Pank meie koduste müntide harrastuskogumisele "piduliku ja jäädava punkti panemiseks" võtta eeskuju näiteks Mongooliast, kus 1992. aastal vermiti Tshingis-khaani portreega 250 000-tugrikune peegelläikega kuldmünt, mille proov on samuti Au 9999, kuid kaalub see 1000,1 grammi (sh puhast kulda täpselt 1 kg). Selle hind on kataloogi järgi 30 600 USA dollarit ehk ligikaudu 507 000 Eesti krooni. Seega on mündi 1 grammi kulla hind 30,6 USA dollarit, mis ligikaudu kolmekordselt ületab Eesti Panga tänavuse "kullamüügi" hinda. Ja selliseid münte vermiti kuulsa khaani auks ainult 300 tükki!
Muide Tshingis-khaan oli meie muinaskangelase Lembitu kaasaegne ja suri aastal 1227. Kohe samal aastal, tänavu täpselt 775 aastat tagasi, viidi lõpule ka Eestimaa esmakordne ühendamine kaasaegse Euroopa Liidu eelkäijaga. Seega põhjust mõne raske mündi vermimiseks peaks olema meil küllaga!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)