Eestis õitseb kukeseenemajandus

Kurvaks teeb aga see, et kukeseente ja marjade korjamisest, ümarpalkide varumisest ja muust algelisest lihttööst ongi saanud eestlaste põhitegevus. Just seda tõestavad maailmanimedega majandusteadlased ajakirjas Vikerkaar, millele osutas ka Maaleht.

Korilaste riik

Teadlased selgitavad, et vabakaubandusšokk, mis vallutas Eestit ja teisi Baltimaid 1990-ndatel, suretas välja töötleva tööstuse, mis oli meil olnud väga heal järjel. Just nii saigi meist korilaste riik, kust veetakse kõrgtehnoloogilise toodangu asemel välja hoopis metsaseeni ja mis olevat ilmekas näide Baltimaade primitiveerumisest. Veel kirjutatakse Vikerkaare artiklis, et just Eesti on Euroopas üks halvima sissetulekujaotusega riike, mille demograafiline areng vihjab, et 2050. aastaks on praegune rahvaarv kahanenud poole peale. „Selle asemel, et nendele probleemidele otsa vaadata, on Euroopa praegusele meelsusele kahjuks iseloomulik reaalsusest mööda libiseda ning kujutada Eestit Euroopa täieliku eduloona," kirjutab Erik S. Reinert.

Valusad sõnad, aga kahjuks on teadlasel paljuski õigus. Oleme ju tõepoolest oma odava tööjõuga allhankeid tegev ja madalat lisandväärtust tootev riik. Madala palga ja tööpuuduse tõttu on Eestist viimase kahekümne aastaga lahkunud üle veerand miljoni inimese. Läinud aastal läks siit ära ligi 12 000 ja järsemad minekud on alles ees. Mis eduloost me räägime, kui umbes 350 000 inimest elab meil vaestes oludes, kui 90 000 inimest on ravikindlustuseta ja puuetega inimeste arv hakkab lähenema 140 000-le.

Me ei saa ju Reformierakonna kombel uhked olla selle üle, et peaaegu 80% tööinimestest teenib alla 800 euro kuus ja nendest pooled saavad vähem kui 400 eurot. Soomes on aga näiteks meeste keskmine palk erasektoris 3840 eurot, naistel pisut vähem. Vikerkaare artiklis tuuakse näide Eesti mõne aasta tagustest palkadest - meil teeniti umbes 10% sellest, mida saab Pariisi või Frankfurdi tänavapühkija. Aga hinnatõusudelt oleme teistest pikalt ees, seda juba mitmendat aastat järjest.

Kodumaine tootmine esikohale

Tallinna linnapea Edgar Savisaar on toonitanud, et kui Keskerakond saaks ka riigis võimule, siis oleks esimene asi avardada rahvuslikku majandust, sealhulgas tööstustootmist, sest juba aastaid voolab tulu välismaiste ettevõtete kaudu Eestist välja. Me ei võta neilt isegi makse selle pealt. Siit aga tuleksid uued töökohad, üle-eestiline tasuta ühistransport paneks inimesed liikuma - see elavdaks majandust, sest inimestel on kergem tööd leida ja tööl käia. Lõppkokkuvõttes tõuseksid Eestis palgad ja väheneks inimeste äravool.

Tänane Eesti majanduspoliitika on aga jäetud juhuse hooleks. Me vaatame, mida investeerijad ühest või teisest asjast arvavad, ning läheme sellega siis lihtsalt kaasa, ise pead murdmata. Meil endal ei olegi mingeid ideid, majandusplaane, uuendusi.

Majandusprofessor Raul Eamets analüüsib, et Eesti piduriks on dogmaatiline majanduspoliitika. Ta ütleb, et majanduslikud dogmad on kivisse raiutud ja meil isegi ei arutata nende üle. Ettevõtte tulumaks, valitsuse võlakoormus, maksud - need kõik on meil tabud.

Eametsa meelest võiksime arutleda näiteks toidu käibemaksu alandamise üle, sest paljudes riikides on see Eesti omast madalam.

Tõepoolest, maksud ongi ju mõeldud majanduse reguleerimiseks. Headel aegadel võib neid tõsta, halbadel aga langetada. Eesti valitsus on toiminud aga täpselt vastupidi. Öeldakse küll, et maksudega ei mängita, aga tegelikult tõstetakse meil neid (näiteks käibemaksu ja aktsiise) üleöö.

Läti ja Leedu panevad Eestist mööda

Me ei peaks ka nii üleolevad olema oma naabrite Läti ja Leedu suhtes, vaid tegema hoopis rohkem koostööd. Kuigi ka Lätit tabas mõni aasta tagasi majandusšokk, kasvas nende majandus II kvartalis 3,8% (meil 1,3%). Leedu on edukas seetõttu, et säilitas maaelu ega hävitanud põllumajandust, mida 1990-ndate karmide reformidega tehti Eestis. Leedus on palju väiketalusid ja väiketootmist.

Läti on edukas aga sellepärast, et nemad on kasvatanud eksporti ka SRÜ riikidesse, mida Eesti jällegi on vältinud. Kui meil nimetada Venemaad, siis oled kohe Eesti riigi vaenlane. Samas ei saa mööda vaadata faktist, et Maailmapanga hiljutise analüüsi põhjal möödus Venemaa mullu Saksamaast, tõustes Euroopas esimeseks ja maailmas viiendaks.

Ja mis parata, õppisime juba koolis, et meie naaberriik moodustab ikkagi 1/6 planeedist. Euroopa vajab Vene turgu nagu õhku, Eesti aga paneb silmad kinni. Majandusekspert Heido Vitsur on rõhutanud tabavalt, et kui kunagi võitlesid riigid kolooniate saamise nimel, siis nüüd uute turgude pärast. Ka Eestil on viimane aeg tõele näkku vaadata ja mõelda globaalsemalt. Kukeseente korjamisega me kaugele ei jõua.

MARIKA TUUS-LAUL

Riigikogu liige, õiguskomisjon

[esiletõste] Ei saa ju Reformierakonna kombel uhked olla, et peaaegu 80% tööinimestest teenib alla 800 euro kuus. Soomes on aga meeste keskmine palk erasektoris 3840 eurot.

[Pildil:] Edgar Savisaarel ilmus juba 2008. a majanduspoliitiline kogumik „Majanduspoliitika", kus enamik meie majandust ohustavaid probleeme käsitlust leidis.

Jaga |