Neivelt: majandus ja rahvuslus

INDREK NEIVELT,      30. jaanuar 2008


12. jaanuaril Rahvusraamatukogus Keskerakonna noortekogu korraldatud konverentsil „Kuidas kaasajal mõtestada rahvuslust?" pidas ühe paeluvama ettekande INDREK NEIVELT. Ta puudutas Eesti ja kogu maailma majanduses äärmiselt tähtsat küsimust: kas kapitalil on rahvus? Neivelt rääkis majanduse globaliseerumisest ning meie ühiskonna suhtumisest globaalse kapitali ja rahvusliku kapitali seostesse.

Globaliseerumine

Globaliseerumisest kõneldes ütles Neivelt, et see protsess on hõivanud kogu maailma ning sinna ei ole midagi parata. Ka igapäevaelus puutume globaliseerumisega pidevalt kokku. Riided, mida kanname, on toodetud Hiinas või Türgis. Telefonid on välja mõeldud Soomes, kuid tehtud suuremalt jaolt samuti Hiinas. Sööme vorsti, mis on Eestis tehtud soomlastele kuuluvates tehastes Leedu toorainest. Meil on Saksa, Ameerika või Jaapani autod. Raha hoiame Rootsi omanikele kuuluvates pankades.

Neivelt küsis auditooriumilt: mis on globaliseerumises halba? Kas tahame tõesti sõita Vilgatsiga, mida meil aastaid tagasi – tõsi küll, väga lühikest aega ja vähesel hulgal – olla toodetud, või rääkida edasi RET-i telefonidega.

Edasi puudutas ta teemat, mis on päevakorras nii Eestis kui ka üle maailma – toiduainete hinnatõusu. Tema sõnul tõstavad toiduainete hindu Hiina ja India, kes, tänu Aasia riikide elatustaseme tõusule, on hakanud rohkem toiduaineid tarbima. Sel põhjusel ei ole Ameerikas ja Euroopa riikides enam toiduainete üleküllust ning hinnad tõusevad.

Loomulikult süüdistatakse hinnatõusus valitsust – on justkui tarvis midagi teha, kuidagi siseturgu kaitsta. Samas kahtleb Neivelt, et valitsus midagi teha saab – kas hiinlastel söömine ära keelata?

Ta selgitas, et suurelt osalt on Euroopa ja Ameerika oma elatustaset kasvatanud tänu Aasia riikide madalale elatustasemele. Oleme harjunud Aasiast võtma kõike meile kasulikku – odavaid asju ja odavat tööjõudu. Nüüd oleme kurjad, kui nende elatustase kasvab ja meie elu ebamugavamaks muudab. See näitab meie enesekesksust – tahame ainult saada.

Panganduskriis

Teine globaliseerumispunkt, millel sõnavõtja peatus, oli hüpoteeklaenu kriis Ameerika panganduses. Neivelti sõnul oli pangandussüsteem varem üles ehitatud sellele, et pankur andis laenu, piltlikult, vaid koduküla rahvale. Laen võeti oma bilanssi ja vastutati selle eest. Siis aga läksid Ameerika pangad üle uuele panganduse paradigmale. Uus lähenemine oli selline, et enam ei olnud tarvis vaadata, kas inimesel ikka ostujõudu jätkub. Arvutisse sisestatakse inimese sissetulekud ja tema kinnisvara hind ning vaadatakse, millise vastuse tehisintellekt annab. Tänu neile programmidele anti laene ka praktiliselt kodututele. Loomulikult ei võetud neid laene oma bilanssi ning vastutusele, selle asemel müüdi need edasi, kus need omakorda edasi müüdi jne. Tänaseks olla kujunenud olukord, kus paljud Euroopa ja Aasia pangad on avastanud, et on ostnud terve hulga Ameerika pankade hüpoteeke.

Neivelt lisab, et täna ei oska keegi täpselt öelda, kui suur on kogu süsteemi kahju. Prognoosid kõikuvat vahemikus 200–400 miljardit dollarit. Tulemust näeme ka Eestis – laenuintressid on tõusnud.

Praegu küsitakse ka, kas pangad peaksid väiksemad olema. Hüpoteeklaenude kriisi tõttu olevat maailma suurim pank – Citybank – tänaseks juba maha kandnud 15 miljardit dollarit ja selleks, et panka uuesti kapitaliseerida, Saudi Araabiast raha võtnud. Ollakse seisukohal, et Citybank on liiga suur, mistõttu pole võimalik selle tööst korralikku ülevaadet saada ja seda rentaablilt juhtida.

Kapital ja rahvus

Eesti tasandile tagasi tulles puudutas esineja kapitali ja rahvuse vahekorda. Ta ütles, et õpikute järgi kapitalil rahvust pole; ja ka meie riigijuhid rääkisid 1990-ndate aastate algul sama, olles seisukohal, et kõik tuleks maha müüa.

See veendumus baseeruvat eeldusel, et kapital liigub alati sinna, kus kõige kasulikum.

Eesti välisinvesteeringud liigitas Neivelt kahte gruppi. Ühte pani ta need, kus väliskapital ostab kliente. Nendeks on pangad ja Telekomi-firmad (Tele2 ja Elisa, aga ka Saku, A Le Coq, lihakombinaadid, Stockmanni kaubamaja). Sellised ettevõtted ei ekspordi midagi, vahel vaid vahetavad kaupa kontserni sees, õlut või vorsti näiteks.

Teise gruppi kuuluvad need välismaalastele kuuluvad ettevõtted, kes tulid siia odavat tööjõudu ja allhankeid otsima. Nendeks on näiteks Elcoteq ja Kreenholm. Need ettevõtted kasutavad just lihttööjõudu, meie inseneripotentsiaali aga minimaalselt.

Neivelt möönis kahjutundega, et üldiselt ei saa öelda, et välisinvesteeringud on meie riigile midagi suurt, uut ja head teinud või et nad on loonud hea kohaliku insenerikaadri ja eeskujuliku tootearenguga ettevõtteid. Meil on vaja rohkem selliseid välisinvesteeringuid, kes toovad siia oskusteavet ja kasutavad siinseid insenere, disainereid jne.

Eestlasel ei tohi kapitali olla!..

Neivelti sõnul kehtib Eestis kindel põhimõte, et kapitalil ei ole rahvust, eriti aga, et just eestlasel ei tohiks kapitali olla. Et me kohe kuidagi ei salli, kui mõni eestlane on saanud kapitaliomanikuks.

Kui kuulutati välja Eesti Raudtee erastamine, oli erastamisnõuete hulgas punkt, et omanike hulgas peab kindlasti olema välistaustaga spetsialist. Kui arvestada, et viimase saja aasta jooksul ei ole raudteenduses suurt midagi muutunud, pole arusaadav, miks selline tingimus esitati. Neivelti hinnangul iseloomustab see lihtsalt meie mõtteviisi.

Neivelt meenutas, et ajal, mil mõni protsent Hansapangast kuulus ka eestlastele, heideti ajakirjanduses ette, et panga kasum on liiga suur. Nüüd, kus pank on 100% Rootsi omanike käes, probleemi enam ei ole, kuigi pank on laienenud ja kasum suurenenud. Sellega me näikse leppivat – peaasi, et naabrimees rikkaks ei saa!

Sedasi kujundatakse ettevõtte mainet, ja ettevõtjal tekibki kahtlus: miks peaksin üldse Eestisse investeerima? Mitmed suurfirmade omanikud on oma ettevõtted maha müünud ja teistele turgudele läinud, tundes end nüüd suurepäraselt, kuna meedia ja üldsuse survet enam ei ole.

Miks investeerida Eestisse?

Arengufondi juhina on Neivelt tõstatanud Eestisse investeeringute vajaduse küsimuse. Meie koduturg on väike, suurettevõtte jaoks on inimesi vähe võtta, maavarasid ei ole, asukoht pole kiita, puuduvad maksusoodustused ja toetused. Paljudes riikides on maksud madalamad. Aga näiteks alustavat tehnoloogiaettevõtet ei huvita meie tulumaksuseadus. Sest katsu sa selles valdkonnas kasumini jõuda, teistes riikides on aga soodustused. Meie tänane kapitali liikumise trend näitab, et ettevõtjad viivad investeeringud välja.

Tulevikustsenaarium kipub olema selline, et kapitali omanik tegutseb väljaspool Eestit, tööinimene Soomes, ja nädalavahetusel saame Eestis kokku. Ehk see oleks selline "suvilakooperatiivi stsenaarium".

Kuidas olukorda muuta? Neivelt jääb seisukohale, et kapitaliomanik peaks hoidma madalat profiili, kuid ajakirjandus võiks tema vastu heatahtlikkust üles näidata. Vastasel juhul läheb ettevõtja meie juurest ära ja registreerib oma firma mujal, ning investeerib samuti mujale.

Neivelt leiab, et peaksime üksteist rohkem toetama, üksteisega rohkem suhtlema. „Peaks olema vähem vihkamist ja rohkem toetamist, vaid siis suudame kaasaegse majanduse üles ehitada. Eeskujuks võiksid olla meie põhjanaabrid."

Kapitalistil on rahvus

Sisuka jutu võttis Neivelt kokku sõnumiga, et globaliseerumine on olnud Eesti majandusele väga kasulik, tõstes meie elatustaset. Esimeste tagasilöökide tõttu (toiduainete hinnatõus!) ei tasu kogu protsessile kohe selga pöörata. Kapitalisse suhtumisel peaksime arvestama, et kohalik kapital jääks siia ja arendaks meie majandust. Loota, et välismaalased tulevad meie juurde kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid tegema, on üsna utoopiline.

„Peame teadvustama, et väliskapital ei hakka meie majandust arendama; ja kui isegi hakkab, siis peaksid vähemalt otsusetegijad ja fondijuhid olema eestlased. Kui tunnistada, et kapitalil ei ole rahvust, siis kapitalistil on rahvus kindlasti."

Indrek Neivelti ettekannet refereeris Kesknädala poliitikatoimetaja IVARI VEE


[fototekst]
GLOBAALNE RAHAMAAILM: Wall Street - üks esimesi rahamaailma võrgustikke USA-s. Globaalne rahamonstrum, kes tänu tehisintellekti juhtrollile on end nii paksuks söönud, et oma erinevaid kehaosi enam näha ei suuda, ilmutab esimesi sooleummistuse märke. Täna püütakse teda kõigi vahenditega rehabiliteerida, sest selle tegelase surm ähvardab meile kõigile kirve selga lüüa.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)