Läti ja Leedu: Baltikumi pada podiseb

“Inimeste frustratsiooni tagajärjeks võib olla poliitiline lõhenemine Balti riikides,” ütles Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen. “Poliitikud on väga piiratud selles, mida nad saavad praegu teha, ning seda on väga raske inimestele selgitada,” lisas ta.

Kesknädal näeb, et Baltikum on Lääne silmis praegu ühtne podisev katel. Välisagentuuride teated Baltimaade kriisidest on ilmselt peletanud eemale võimalikke välismaiseid investoreid, kes kindlasti ei langeta otsuseid  Ansipi ilusate valede põhjal. Stabiilsemat keskkonda Baltikumist eemal võivad asuda otsima ka need tööandjad, keda kunagi meelitati siia madalate maksudega.

Leedus ja Lätis nägime meeleavaldusi, mis väljendasid rahva ebakindlust oma riigi ja tuleviku pärast. Inimesed   nõudsid muutusi ja uusi riigijuhte. On kahetsusväärne, et protestiaktsioonid kujunesid vägivaldseks, sest see võib anda Balti riikide valitsustele ettekäände vastu võtta hoopis võimu koondavaid seadusi.

Mida aga meie lõunanaabrite tänavavõitlus näitas, oli see, et sealsed inimesed saavad aru, kus kännu all vähk pesitseb – parlamendis. Sellest ka mõlemal maal just parlamendi ründamine. Eesti inimesi on võimalik hüsteeriasse ajada kõigest mõne linnapea või opositsioonitegelase lausvihkamiseks või väljanaermiseks. Ka näiteks suhtumisest Keskerakonna nn roheliste plakatite välikampaaniasse on selgelt näha, et osa eestlasi on valmis sõdima plakatitega, aga ei näe, et riiki juhib parlament, kes on moodustanud valitsuse, mida omakorda juhib reformist Ansip.

Eesti opositsioon ei kutsunud inimesi tänavatele. Provokatsioone tuleb igal juhul vältida. Eesti opositsioon räägib rahvaga poliitiliste plakatite ja interneti keeles. Kahju, kui isegi see on mõne arvates opositsiooni jaoks liigne luksus. Kas oleme tagasi suude sulgemise ajas? Või on meie inimesed lihtsalt poliitiliselt kirjaoskamatud – erinevalt lätlastest ja leedulastest? 

Arvamusliidrid BNS juht Anvar Samost ja välispoliitikaekspert Andres Kasekamp väljendasid arvamust, et Eesti erineb oluliselt oma lõunanaabritest, mistõttu ei peaks me Riia ja Vilniuse sündmuste kordumist Eestis kartma. Analüütikute loogika lähtub Balti riikide poliitilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest eripärasustest. Paraku kõrvetab Balti riikide rahvaste hinge üks ühine mure – tööd ja leiba jääb päev-päevalt üha napimaks. Ning kahjuks ei kosta ka riigi tüürijate hulgas kedagi, kes julgeks või oskaks tulevikus midagi helgemat näha.

Kn

Liivakastimäng või poliittehnoloogia?

„Olukorda arvestades on see IRL-i kutsikate plakatisodimise temp pigem siiski kaugema vinnaga poliittehnoloogia. Kahjuks ka negatiivse eesmärgipüstitusega poliittehnoloogia. Sest eesmärk on iga hinna eest takistada võimalikku Laari–Savisaare liitu, mis oleks hetkel ainukene võimalik enamusele baseeruv ja teatud stabiilsust ja vajalikku nihet vasakule lubav poliitkombinatsioon. Seega on see aktsioon suunatud ebastabiilsuse suurenemisele, võib isegi öelda, et rahutuste esilekutsumisele. Absoluutselt teovõimetu valitsuskoalitsiooni püsimine toob varem või hiljem inimesed tänavale ka Eestis.

Kas neid IRL-i kutsikaid suunas IRL-i konservatiivsem, ERSP taustaga osa, kelle jaoks oleks koostöö Savisaarega partei ja ka kogu maailma lõpp, või IRL-i üle võtta püüdnud “vali kord”-loosungi autorid, või urgitsevad võõraste kätega reformiparteisse pugenud “liberaalid”, polegi ju nii tähtis. Tähtis on kahjuks see, et meil on piisavalt palju neid, kes võimul püsimiseks või võimule saamiseks riskivad ühiskonna kaosesse pööramisega [---]“

Väljavõte blogist, mille kasutajanimi Wabariigi Värk, 19. jaanuaril (http://tomp.wordpress.com/) esmaspäeval saabunud informatsiooni kohta, et Keskerakonna rohelisi välikampaania plakateid sodisid punase värviga IRL-i noorliikmed.

Jaga |