Pankade vabakäiguorjusse!

Pangakaardiga maksjat aga koorivad pangad omasoodu, sest kui kaupmees peab iga ostu pealt pangale tasu maksma, paneb ta ju igale müügihinnale otsa. Ja vaene ostja nuumabki rikast panka! Kuigi viimane võib väga lorult käituda, vägisi sundides ostude eest kaardiga maksma. Nägin, kuidas ühes suures kaubanduskeskuses reede õhtul tuli infoleti juurde proua, kes hädaldas: „Teie pangaautomaat juba jälle ei tööta!“ Kõiketeadev infodaam vastas: „Me teame olukorda ja oleme juba ammu seda panka informeerinud. Nad tulevad sularahaautomaati korda tegema esmaspäeval.“ Kas pole rõõm kuulda?

 Uute pangaorjade jahtimine käib üha avalikumalt. Näiteks Balti jaamahoones, kuhu on endale pesa teinud Selver, surudes rongireisijad kuskile nurka, sageli tegutseb noortest pintsaklipslastest „püüdurmeeskond“. Siis tuleb sadadel (või koguni mõnel tuhandel) kaubaostjail hoolega jalge ette vaadata, et mitte ninuli lennata LHV pangameeste „energeetikamaole“, mis üle põranda vonkleb.

 Milleks see hingepüüdmine Balti jaamas? Kas selleks, et väidetavalt Eesti kapitalil tegutsevat panka „orjaküllamaks“ kosutada, et ükskord kogu krempel välismaalastele suurte kasudega maha müüa? Kui mõelda Eesti „vaba ja rahvusliku“ panganduse „kuulsusrikkale“ ajaloole, kisub mõtte tahes-tahtmata sellises suunas.

 ANTS KULL, Tallinn

Jaga |