Kuidas rahaga ümber käia

Tänapäeva pangandus on laiem kunagisest ning üks toiminguist on pensionifondide hoidmine ja teenindamine.

Meil on kolm pensionisammast. Riiklik vanaduspension ehk I sammas: riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20%  praeguste pensionäride pensionideks.

II samba eesmärk on suunata töötavate inimeste palgast osa raha nende personaalseks pensioniks, et inimestel oleks lisaks jooksvalt rahastatavale riiklikule pensionile ka enda kogutud täiendav pension.

III sammas ehk täiendav kogumispension on võimalus kindlustada oma vanaduspõlve veelgi paremini lisaks I ja II sambale.

Investeerimisega seotud müüdid pärinevad enamasti ajast, mil maailma rahvastik rahalises mõõtmes oli oluliselt vaesem kui ta on praegu. Nii tegelesid investeerimisega näiteks 100 aastat tagasi tõesti vaid pigem väga jõukad inimesed. Kuid praeguseks on situatsioon täielikult muutunud. Elatustaseme tõus ja infotehnoloogia meeletu areng viimaste aastakümnete jooksul on loonud olukorra, kus investeerida on võimalik igaühel. Küll aga ei ole igaühel võrdselt häid teadmisi, kuidas edukalt investeerida. Investeerimisfondid – nagu II ja III samba pensionifondid – on teinud investorid kõigist pensionifondi raha paigutajatest.

Niisiis, kui keegi hoiab oma raha pangas arvelduskontol, on ta säästja. Kui see keegi on liitunud pensioni II sambaga ja seega maksab igakuiselt oma palgast 2% (+ riigi lisatud 4%) pensionifondi, mille fondijuht ostab fondi rahade eest varasid, on pensionisambaga liitunu investor.

Siin need riskid algavadki. Iga investor on ka riskija. Otsida „tarka” fondi on üsna raske. Kahjuks on ka mitmed neist tõesti ka pankrotistunud  või on nende taastootlus äärmiselt väikene ja pank oma teeninduskuludega sööb ära veel viimasegi.

Meelest ei lähe need reklaamid, kus Gunnar Graps ja Andrus Veerpalu reklaamisid panku. Iseasi on selle kõige taga olevad rahakorjamise-unistused. Paraku need tihti ei täitu.

Kas meedia käitub siin õiglaselt? Võib-olla alguses müüs õhku ja siis tekkis hoopis vastupidine käitumine? Kas pole tegu paanikakülvamisega?

Meedia täidab reklaamitellija osa, saab oma kasumi ega mõtle sellele, milliseid riske pakutakse lauskullana.

Kas see kuld  lööb ka särama või haihtub nagu kassikuld? See jäetakse investorile riskina, tema enda kanda.

Kapitalism on inimkonnale suurim kingitus, mis pakub õnnelikuks ja rikkaks saamise võimalusi kõigile, kes suudavad lihtsaid põhimõtteid järgides selle enda hüvanguks tööle rakendada, arvab maailmakuulus börsikaupleja Anton Kreil.

Jaga |