Kas soomlased said, mida tahtsid?

Mõjuvõimas Iltalehti pealkirjastas valitsuse ministrite nimekirja ning valimisprogrammi analüüsiva artikli valimised võitnud erakonda selgelt solvavalt - „Sotsialistlik manifest". Vähe sellest, fotomontaaži teel oli tulevane peaminister Jyrki Katainen kujundatud Che Guevaraks! Seega poolametlik, kuuest erakonnast koosnev vikerkaarevalitsus on rõhuvas enamuses ju paremparteisid toetavate valijate meelehärmiks pöördumas pigem punavalitsuseks.

Jutta Urpilainen - esimene naine rahandusministri ametikohal

Küllap peagi kuuleme ka eestipärast arvamust, et Jyrki Katainen on Jutta Urpilaineni valitsuse peaminister. Tõsi ta ju on, et Soome Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liider, tulevane rahandusminister, esimene naine sel üliolulisel ametikohal Jutta Urpilainen teatas isegi, et valitsusprogramm on tugevasti sotside nägu. Nad said kokku kuus ministriportfelli, nende seas veel olulised välis- ja haridusministri vastutuse. Silma torkavad uued ja laiemale üldsusele üsna tundmatud näod sotside ministrite nimekirjas. Erandiks on loomulikult veteranpoliitik ja kogenud välisminister Erkki Tuomioja, kes Soome parlamenti valiti varem, kui Jutta Urpilainen ning vastloodud elamu- ja kommunikatsiooniministri ametit pidama asuv Krista Kiuru sündis või veel üks algaja minister, tänase Eduskunna liige Maria Guzenina-Richardson käima õppis. Ministriametis kogenematu on ka Jukka Gustafsson, kes asub juhtima Haridusministeeriumi. Lauri Ihalainen on seevastu soomlastele väga tuntud ja paljude poolt tunnustatud endine ametiühinguliider, kellest nüüd saab üsna loogiliselt tööminister.

Soomes on omavalitsused pühad

Koonderakonna ministritest on üllatusnimesid hoopis raskem leida. Praegune haridusminister Henna Virkkunen hakkab haldusministrina tegelema Soome kohalike omavalitsuste probleemidega. See on ühtviisi keerukas, kuid ka lihtne ülesanne, sest Soomes on kohalikud omavalitsused pühad ning riik nende tegevust poliitilistel kiusupõhjustel ei piira.

Kindlasti tekitab paljudes soomlastes protesti karismaatilise välisministri Alexander Stubbi nimetamine väliskaubanduse ja Euroopa asjade ministriks, milleks sisulist põhjust on küll raske näha. Sedavõrd oluline töömaa ootab seda kõrgelennulist noort meest uueski valitsuses ees. Ta ise on kinnitanud, et temast saab Soome ajaloo kõige euroopameelsem minister. Stubb on kindlasti kõva kandidaat ka Soome järgmiseks Euroopa Liidu volinikuks pärast eurovalimisi aastal 2014.

Ühena vähestest jätkab oma tänases ametis sotsiaal- ja tervishoiuminister Paula Risikko, mitmekordse ministrikogemusega Jyri Häkämies on sedakorda majandusminister. Uus nimi valitsusnimistus on pankuriminevikuga Jari Koskinen, kellest saab Soome jaoks ülitähtis põllumajandus- ja metsandusminister.

Vasakliit sai kasinast valimistulemusest hoolimata koguni kaks ministriportfelli - Merja Kyllönen hakkab juhtima Transpordiministeeriumi ning Vasakliidu esimees Paavo Arhinmäki Kultuuri- ja Spordiministeeriumi. Ka Rootsi Rahvapartei esindajad said olulised ministrikohad. Tänasest kultuuri- ja spordiministrist Stefan Wallinist saab kaitseminister ning ministrikogemusega RKP aseesimehest Anna-Maja Henrikssonist justiitsminister.

Soome valitsus on 19-liikmeline. Artikli kirjutamise ajal polnud veel oma kahe ministri nimesid teatanud Roheliste erakond ja kristlikud demokraadid, kellele kuulub siseministri portfell ja vastutus. Võimuliidul on 200-liikmelises parlamendis turvaline ülekaal - 126 kohta tagavad opositsiooni ponnistustele vaatamata kindlalt koalitsiooni otsuste läbimineku.

„Avatud, õiglane ja julge Soome"

Pärast Eduskunna ja president Tarja Haloneni heakskiitu tööd alustava Jyrki Kataineni kabineti valitsusprogramm pealkirjastati „Avatud, õiglane ja julge Soome". Kõige rohkem vastab see alusdokument sotsiaaldemokraatide soovidele ja valimiseelsetele lubadustele. Seda nii maksupoliitikas kui ka energeetilistes eesmärkides.

Selle valitsuse tegevusaastail Soome NATO liikmelisuse suunas samme ei astu, kuigi valitsusprogrammi tekst on senistest seisukohavõttudest pisut paljulubavam. Otsekui presidendivalimiste tulemusi oodates. Kuigi vaesemate soomlaste maksukoormust tahetakse vähendada, tõuseb riigis alkoholi ja tubaka ning paljude meelehärmiks ka kütuse aktsiis, mis ühele Põhjala riigi rahvale on kulukas. Soomlaste palgatõus on sisuliselt peatatud, ka ministrid peavad leppima senisest 5% madalamate palkadega, mis meiega võrreldes on küll endiselt külluslikud. Nii mõnigi vaatleja on arvamusel, et valitsuse maksupoliitika tuleb palju radikaalsem, kui valitsusprogrammis lubatakse. Pole ka erilist töörahu oodata, sest juba praegu on Vasakliidu parlamendifraktsioon lõhenemas. Põhjuseks vastumeel kritiseerijate arvates liigselt parempoolse valitsusprogrammi paljude punktide osas.

Sama võib oodata ka roheliste alati pisut isemeelses leeris. Loomulikult kritiseerivad valitsusprogrammi Keskpartei ja Põlissoomlaste kõneisikud. Timo Soini keskendub tõenäoliselt presidendikampaaniale ning rahvalemmiku positsioon annab talle selleks niisama selge mandaadi kui Indrek Tarandile Eestis. Soini parteis on kaalutud ka mõne teise kandidaadi toetamist, kuid Timo Soini peab seda halvaks variandiks, kui ootamatult menukaks muutunud erakond oma kandidaati üles ei sea. Presidendikandidaat Timo Soinit toetab täna vaid 5-6 protsenti soomlastest, kuid kes eeldas veel aasta tagasi, et Põlissoomlased saavutavad murrangulise tulemuse parlamendivalimistel. Seniste küsitluste andmetel on soomlaste arvates neile sobivaim presidendikandidaat Koonderakonna liige Sauli Niinistö, kelle toetus on Soini omast ligi kümme korda suurem. Soome parlamendivalimiste esimene voor on 22. jaanuaril 2012.

ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees

[esiletõsted]

Kuigi vaesemate soomlaste maksukoormust tahetakse vähendada, tõuseb riigis alkoholi ja tubaka ning paljude meelehärmiks ka kütuse aktsiis, mis ühele Põhjala riigi rahvale on kulukas.

Timo Soini keskendub tõenäoliselt presidendikampaaniale ning rahvalemmiku positsioon annab talle selleks niisama selge mandaadi kui Indrek Tarandile Eestis.

Jaga |