Jeesus või päkapikud?

Jõule tähistati nii Jaan Kaplinski kui ka Arnold Rüütli kodus. Kalmistud ja Vabadussõja monumendid (niipalju kui neid alles oli jäänud) särasid küünlatuledes ning rahvas ei mahtunud kirikutesse ära, kuigi sealkäimise üle peeti järelevalvet. Esimene jõulujumalateenistuse ülekanne ETV-s 1988. aastal mõjus uskumatuna ja ühendas rahva hardas pühademeeleolus. Siis hakkasid koolides käima kirikuõpetajad ja kirikutes koolid, leeri- ja lipuõnnistamised muutusid massiliseks.

Taasiseseisvumisele järgnenud esimeste jõulude jumalateenistusel, mida ETV üle kandis, valitsuse eest ei palvetatud - võib-olla esmakordselt selle riigi ajaloos. Mingil moel on sellega seotud ka Edgar Savisaare valitsuse tagasiastumine kuu aega hiljem. Järgnenud 20 aastal on võimust võtnud tarbimiskultus, mille preestriteks punastes cola-cola-mantlites jõuluvanad, prohvetiks Milton Friedman. IRL-il õnnestus vaid lihtsameelsete inimeste silmis aated turuga ühendada; tegelikult on esimene teise kattevari, nagu seda näitab elamislubade ümber lahvatanud skandaal.

Sajandivahetuseks tulid võimule päkapikkude hordid - see tähistab diametraalset pööret religioossuselt ilmalikkusele. Jõulumüstika kadus. See tagabki kapitalismi võidu iga ühiskonnakorralduse ja kultuuri üle maailmas.

Tõelised pöialpoisid päästavad Lumivalgekese surmast (vt J. ja W. Grimm) ega jäta lapsi nälja ja külma kätte. Paracelsuse välja mõeldud gnoomid on kaevanduste ja maapõuevarade (sealhulgas fosforiidi) valvurid - jändrikud 0,3-0,6 meetri pikkused valge habemega vanamehed, peas teravatipulised mütsid (vt T. Allan. Müütilised olendid).

Kes on aga meie päkapikud?

KARL LUST (SDE)

Jaga |