Euro päästjate dilemmad

Riigikohus otsustas ühe enamhäälega, et parlamendil on õigus võtta meie riigile pikaaegseid ja koormavaid finantskohustusi. Seega, kui Hispaania sai viimases euro-abipaketis finantsabi teistelt riikidelt, kelle raha eest võis omi panku päästa, siis vabanenud eelarveraha eest suurendati muu hulgas pikaaegsete töötute toetusi. Eesti valitsuse poliitiline tahe on vastupidine - abivajajate ja ka tavaliste palgasaajate sissetulek on külmutatud, aga oma ressursse pakutakse lahkelt teiste euroriikide murede lahendamiseks. Seejuures on rahandusminister Jürgen Ligi veel uhkustanud, et võrreldes eurotsooni teiste riikidega on Eesti koormus, meie väiksust arvestades, kõige suurem.

Riigikogus suvi läbi ESM-i üle toimunud vaidlused on tekitanud tõsise veelahkme valitsuse ja parlamendi vahele. Valitsuse seisukohti edastav rahandusminister on andnud teada, et see, kuidas ja kelle heaks meiepoolset 1,3 miljardit kasutama hakatakse, on kiirete, võõrkeelsete ja konfidentsiaalsete otsuste taga ning sellisesse protsessi ta enam parlamenti kaasata ei soovi. Need pole ainsad halvustavad repliigid, mis tema suust esinduskogu pihta on pillutud. Tegelikkuses on aga just need avalikud arutelud garandiks, et Eesti raha ei anta edaspidi välja lihtsalt välismaal parema mulje taotlemiseks, vaid siiski ka oma kodanike ees vastutust võttes.

Euro tõi meile hinnatõusud ja kohustuse osaleda päästepakettides. Edasised plaanid peavad sisaldama endas ka samme, kuidas viimaste aastate koormat Eesti inimestele tasakaalustada. Plaan, et anname heakskiidu 1,3-miljardilisele panusele Euroopa Stabiilsusmehhanismi ning arvestame, et nüüd on eelarve vabad ressursid aastateks lukus ja ärme sellest enam rohkem räägi, kindlasti neid eesmärke ei kanna.

KADRI SIMSON, Riigikogu rahanduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, Keskerakond

Jaga |