![]() Majandus: Ameerika raudtee Eesti moodiJAAK AAB, 01. detsember 2010Tahan rääkida tuleva aasta riigieelarve puhul neist tõelistest põhjustest ja suunajatest, mis ja kes on meile toonud Euroopa ühe sügavama majanduskriisi, kõrge tööpuuduse, inimeste kiirelt kasvava võlakoorma ja süveneva vaesuse. Ja tagajärjena muidugi viimaste aastate kõhnad eelarved, kus ei jätku raha haridusele, kultuurile, omavalitsustele, sotsiaal- ega arstiabile. Enamiku inimeste kehv olukord tuleneb otseselt paremerakondade kujundatud majandus- ja maksupoliitika mudelist. Oma panuse on sellesse andnud Isamaaliit, Res Publica ja muidugi kõige rohkem Reformierakond, kes valitsuses olnud juba viimased 15 aastat. Müts maha! Just Reformierakond on kõige rohkem saanud oma tahtmist. Eestis valitsev röövkapitalism, piiranguteta turumajandus, hoolimatus rahva enamuse suhtes on peaaegu sajaprotsendiliselt ellu viidud. Reformierakond kaitseb vaid 5-10 protsendi ehk nende jõukamate inimeste huve, kes on selgelt orienteeritud kõrge kasumi teenimisele, ja ta teeb seda osavalt. Ülejäänud Eesti vireleb, ja jääbki virelema, kui sama mudeliga jätkatakse. Reformierakond täidab väga täpselt oma jõukate toetajate tellimust. Ainult Keskerakonnal on õnnestunud valitsuses olles reformikaid ohjeldada, peatada tulumaksu alandamist, kasvatada riigi kulutusi sotsiaalalal ning tervishoiu, hariduse ja turvalisuse valdkonnas, tõsta pensione, rohkem toetada majandust ja omavalitsusi.
Mida õhem riik, seda sügavam kriis Parimaks tõestuseks Reformierakonna juurutatud majandusmudeli toimimisest ja selle tagajärgedest on viimaste aastate majanduskriis. Kõige suurem majanduslangus Euroopas hõlmas neid riike, kus olid madalad otsesed maksud, eelkõige madal tulumaks nii inimeste kui ka ettevõtete tuludelt. Otseste maksude, sh tulumaksu laekumine ei kuku majanduskriisi algusega nii drastiliselt kui kaudsete maksude - käibemaksu ja aktsiiside -- laekumine. See säilitab astmelise tulumaksuga riikidel vahendid, et kiiresti reageerida, panustada eelarveraha majanduse turgutamisse ja töötuse kasvu pidurdamisse. Just nii käitusidki Põhjamaad ja teised Euroopa arenenud riigid. Nende majandus langes vaid mõne protsendi ja töötus kasvas kordi vähem kui Eestis. Meil see võimalus puudus, sest eelarvesse laekus tunduvalt vähem raha - kriisi alguses väheneb nõudlus kaupade ja teenuste järele, selle tagajärjel aga kukub järsult käibemaksu ja aktsiiside laekumine. Madalate maksude tõttu tekib õhukese riigi niigi väikeses eelarves otsekohe suur auk. Ehk -- viletsus toodab veel suuremat viletsust. Ja pange tähele, siis avanes paremerakondadel hiilgav võimalus veelgi kärpida sotsiaal-, tervishoiu ja hariduskulutusi. Jõukaid valijaid ju ei huvita, et riik midagi kõigile kindlustaks; nemad ostavad arstiabi ja hea hariduse raha eest, mida neil isegi kriisioludes jääb küllaga kätte tänu madalale tulumaksule.
Eesti majandusmudel ei toeta stabiilsust Tegelikult ei toeta see majandusmudel ka stabiilset, pikaajalise äriplaaniga ettevõtlust. Kasumi madal maksustamine motiveerib teenima kiiret ülikasumit: kähku ja rohkem raha taskusse, pärast tulgu või veeuputus! Sellise käitumise heaks näiteks on meie pankade õhutatud kinnisvaramull. Kiirelt teenitud ülikasum võimaldab õitsvalt elada ja kokkukrabatud rahalt intresse lõigata. Rootsi pangad on väikesest Eestist teeninud kümneid miljardeid kroone kasumit ja selle siit ka välja viinud; tulumaks on ju väga madal. Kui Põhjamaades peetakse normaalseks teenida investeeritud rahalt aastas mõni protsent, siis meil peetakse isegi 20-protsendist kasumit kehvaks! Kõrge tulumaksu korral pole võimalik ettevõttest hiigelkasumeid välja võtta mõne aastaga,vaid tuleb äriplaan teha pikemaks ajaks, arendada ettevõte elujõuliseks, tõsta tootlust. Ja maksta ka oma töötajatele nii head palka, mis motiveerib neid töötama kõrge tootlusega. Just nii arendatakse ettevõtteid kõrge tulumaksuga riikides, tulemuseks nii ettevõtjate kui ka töötajate heaolu, kõrge tööhõive, väga heal tasemel ja kõigile kättesaadav arstiabi, hoolekanne ja haridus.
Kuidas minna edasi? Millist majandus- ja maksupoliitikat vajame, et olla riigina võimekas? Põhiküsimus ongi selles, millist Eestit me tahame. Kas Lõuna-Ameerikale omast kauboikapitalismiga banaanivabariiki või euroopalikku heaoluühiskonda, kus riik kindlustab kõigile põhiõigused - sealhulgas õiguse heale haridusele, sotsiaal- ja arstiabile, turvalisusele. Mina olen kindlalt euroopaliku Eesti poolt, järelikult vastu ühesugusele madalale tulumaksule. Ja uskuge, normaalses riigis on suurema tulumaksu poolt ka jõukad inimesed, kes on uhked oma suurema panuse üle ühiskassasse ja kellel on hea elada oma eluga rahul olevate inimeste seas, kõrgelt arenenud ühiskonnas. Reformierakonna majandusmudel teeb Eesti elust ameerika raudtee. Kiire kasumiteenimine viib majanduse mõne aastaga kasvule, kuid sellele järgneb majanduskriisis seda suurem kukkumine. Masu ja valitsuse valereaktsioon sellele on viinud meid kogutoodangult tagasi aastasse 2005. Nüüd järgneb paratamatult tõus, mõne aastaga jõuame taastada kriisieelse taseme, kuid seejärel tuleb uus majanduslangus. Majandus on tsükliline. Eestit tabab sama majandusmudeliga jätkates uus majanduskriis sama valusalt kui on olnud praegune masu. Aga uuele, kõrgemale tasemele me nii ei pääsegi. Meie rikkad võivad jõudagi Euroopa viie rikkama riigi jõukatele lähedale, kuid üldiselt elatustasemelt jääme aga raudselt viimase viie hulka. Reformikate majandusmudel teeb Eestist üles-alla tormava ameerika raudtee.
Inimesed ise otsustavad - valimiskasti juures On aeg muutusteks. Peame tagama jätkusuutliku ja stabiilse arengu. Tuleb kehtestada astmeline tulumaks, et tagada kõigi inimeste põhiseaduslikud õigused heale haridusele, sotsiaal- ja arstiabile, toimetulekule. Omavalitsustele olgu tagatud piisav tulubaas, et neil jätkuks raha hea elukeskkonna kujundamiseks, koolide ja lasteaedade arendamiseks, maaelu edendamiseks. Keskerakonnal on olemas elu parandamise ja Eesti inimkeskseks muutmise programm. Millist teed edasi läheme, see on inimeste endi otsustada. Mõelge sellele, kui taaskord valimiskasti juurde lähete!
JAAK AAB, Riigikogu liige, endine sotsiaalminister
[esiletõste] JAAK AAB: Olen kindlalt euroopaliku Eesti poolt, järelikult -- ühesuguse madala tulumaksu vastu. [Pildiallkiri:] MUUTUSI ON VAJA: Jaak Aabi arvates tuleb kehtestada astmeline tulumaks, et tagada kõigi inimeste põhiseaduslikud õigused heale haridusele, sotsiaal- ja arstiabile, toimetulekule.
Viimati muudetud: 01.12.2010
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |