ACTA ümber liiga palju paanikat

Eesti meediast võiski lugeda, et ACTA on juba põhimõtteliselt vastu võetud ning et ka Euroopa Parlament olevat selle juba 2010. aastal heaks kiitnud. Näiteks märgiti tänavu 24. jaanuaril Delfis, et ACTA poolt olid neli Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikut ning vastu oli ainult Tunne Kelam. Hiljem aga selgus, et tegemist oli hoopiski ACTA-t ette valmistava protsessi kriitilise resolutsiooniga, milles nõuti vajakajäämiste likvideerimist, ning kritiseerijad muutusid hoopis pooldajaks. Segadust oli palju, ning sellest johtuvalt tõdesidki paljud Riigikogu saadikud, et Euroopa Parlament on ACTA juba heaks kiitnud ning n-ö rong on läinud.

Menetlusprotsess alles käimas

Tegelikult on ACTA lepingu menetlusprotsess alles käimas, hoolimata sellest, et Tokyos kirjutasid Euroopa Liit ja enamik liikmesriike 26. jaanuaril vastavasisulisele leppele alla. Alles pärast lepingu eelnõu allakirjutamist jõuab Euroopa Parlamenti kevadel või suvel tagasi ACTA diskussioon, kus saadikud annavad oma hinnangu ning hääletavad kas poolt või vastu.

Sedasama kinnitas ka Euroopa Komisjoni volinik Karel de Gucht Euroopa Parlamendi Euroopa Liberaalide fraktsiooni esimehele Guy Verhofstadtile oma 2. veebruari kirjas, kus ta märkis, et kahjuks üritavad ACTA oponendid mõjutada rahvasaadikuid olema lepingu vastu juba menetluse varajases staadiumis, enne debatti Euroopa Parlamendis. Euroopa Komisjoni arvates on ACTA äärmiselt oluline selleks, et kaitsta Euroopa töökohti, innovatsiooni, suurendada majanduskasvu ning võidelda kuritegevusega ja ohtlike võltsitud ravimite vastu. Hinnanguliselt kaotab Euroopa Liit intellektuaalse omandi varguse tõttu 8 miljardit eurot aastas; see takistab ausat konkurentsi ja suurendab tööpuudust.

Enamik Euroopa Parlamendi fraktsioone ACTA-t heaks ei kiida

ACTA-meeleavaldustel kritiseeriti poliitikuid, et nad pole võtnud selget seisukohta. Kuid menetluse algfaasis ei olegi ju võimalik asjast täit ülevaadet saada ja oma selget seisukohta kujundada. Peab tunnistama, et ACTA vastased on teinud väga hea PR-kampaania, mille tulemusena on otsustajad juba enne diskussioone nendel "pantvangis". Samuti ei saa väita peaminister Andrus Ansipi kombel, et ACTA on 100% täiesti ohutu kodanike õiguste seisukohalt ning et see leping ei too endaga kaasa mingeid muudatusi.

Näiteks pidas liberaalist Euroopa Parlamendi saadik Marietje Schaake 8. veebruaril parlamendis toimunud ACTA-seminaril kahtlaseks Euroopa Komisjoni selgitust, et võltsimisvastane kaubandusleping ei muuda üldse Euroopa seadusandlust ning kehtestab kõigest miinimumnõuded. Sellisel juhul - milleks meile ACTA-t üldse vaja?

Mitmed saadikud olid seminaril rahulolematud, et miks ACTA-t ette valmistavas protsessis pole neile antud piisavalt informatsiooni ning lepingu tekst oli neile salastatud. Kardeti, et lepingu sisult kaheti mõistetav tekst võimaldab mitmeti tõlgendamist ning ACTA raames tekib suurtel erafirmadel jälitustegevuse rakendamise võimalus ning et inimesi hakkab olema võimalik liiga kergesti süüdi mõista.

Sel seminaril, mis kordub Euroopa Parlamendis 10. aprillil, jäi erinevate fraktsioonide saadikute arvamuste põhjal mul esialgne mulje, et enamik fraktsioone, v.a konservatiivid, ACTA-t praegusel kujul ei toeta.

Kuid mõistagi ei tohiks sündmustest ette rutata ning tuleb ära oodata ametlik diskussioon Euroopa Parlamendis. Erinevaid arvamusi ja hirme on mitmeid, kuid nüüd on seaduseloojate kord vaielda asjad läbi ning võtta vastu otsus, arvestades kõiki osapooli ja nende õigusi, euroopalikke väärtusi ja ka maailma astumist digitaalsesse internetiajastusse.

HENRI KASELO, Euroopa Parlamendi saadiku Siiri Oviiri nõunik

Jaga |