Ausate valimiste eest!

EVELYN SEPP,      24. august 2005


Eile asus Riigikohus arutama e-valimist lubavate seadusemuudatuste kooskõla põhiseadusega. Tegu on kevadest peale kirgi kütnud vaidlusega, kus kohus on peene valiku ees. Põhimõtteliselt on kohtul võimalik lahendada vaidlus kitsamalt ehk hinnata, kas presidendil oli õigus jätta kaks korda välja kuulutamata e-hääletust n-ö täpsustavad seadusemuudatused või mitte.
Kuid on ka teine võimalus. Arutada asja olemust ja anda õiguslikest kaanonitest lähtuv hinnang, kas e-valimised nn kontrollimata keskkonnas üleüldse on põhiseadusega kooskõlas. Ja see on juba väga põhimõtteline küsimus. Seejuures seisneb vaidluse iva selles, kas internetis toimuva puhul on võimalik tagada valimiste otsesus, üldisus, ühetaolisus ja salajasus.
Keskerakonna arvates ei ole. Kuid on ka teisi seisukohti.
Lihtsustamiseks võiks tõmmata paralleeli olümpiamängudega, kus ühtede arvates on peamine rohke osavõtt iga hinna eest, teistele loeb aga kvaliteetne tulemus ja aus mäng.

See, et e-valimisega kaasnevad ohud ei tulene ainult põnevusfilmides nähtust, on paraku tõde. Moodsat maailma, eriti internetis toimuvat küberkuritegevust tuleb võtta väga tõsiselt. Neid ohte oleks mõistlik arvestada ette, et mitte tagantjärele tark olla.
Lausa lapsik on valimiskomisjoni ja mõne poliitiku mantrana kõlav õigustus, et e-valimiste programm on täiesti turvaline. Et sellega on tagatud valimiste salajasus, s.t et valija isikut pole võimalik kokku viia tema häälega, vähemalt valimiskomisjoni veebiserveri kaudu. Arvutiprogramm võib ju olla, aga valimiste salajasusega pole sel veel suurt kokkupuudet.

Interneti vahendusel nn kontrollimatus keskkonnas toimuv on kõike muud kui salajane. Peamised tehnoloogilised ohud jäävad internetis asuva valimiskomisjoni veebilehe ja arvuti vahele, mille kaudu valitakse. Suurem osa infotehnoloogilisest infrastruktuurist on väljapool igasugust turvalisust ja salajasust. Rääkimata inimeste füüsilisest ohutusest.
Isegi valimisprogrammi auditeerinud spetsialistid juhivad oma aruandes tähelepanu sellele, et arvutites kasutatav tarkvara on täis vigu ehk turvaauke. Need aga võimaldavad kontrollida täies teadmatuses heauskselt oma valikut tegeva tavakasutaja arvutit.
Erinevalt internetipanga kliendist ei saa valija kunagi teada, et tema hääl pole jõudnud sinna, kuhu see tema teada jõudma pidi. Erinevalt pangakonto ülekandest, kus raha liigub konkreetselt kontolt teisele, e-valimiste puhul hääle liikumist jälgida võimalik ei ole. Seega pole selliseid kuritarvitusi enamasti võimalik avastada, rääkimata tõendamisest, sest pole nn kahjusaajat.
Samas kirjeldavad spetsialistid esmalt kolme lihtsamat kuritarvitust, mida erinevad nuhktarkvara programmid kergelt võimaldavad. Näiteks, omateada teeb inimene valiku valimiskomisjoni veebilehel, tegelikult suunatakse tema hääl aga hoopis sellega väga sarnasele muule leheküljele. On võimalik, et hääl läheb üldse raisku või et see manipuleeritakse teisele kandidaadile.
Lõpuks on võimalik nakatada arvuti selliste „viirustega", mis salvestavad iga teie klahviklõpsu ja pildi kuvarilt ehk siis jäädvustavad kõik teie valikud ja toimingud ning saadavad kodeeritud info edasi.

Internet on tore asi. Sellel on hulk omadusi, mis võivad inimesed vabastada paljudest ebameeldivustest: aja, raha või jõukulust. Kuid kord nelja aasta tagant toimuvad valimised pole küll see vaev, millest tuleks inimesed vabastada, seades suurde ohtu nii nemad kui kogu valimistulemuse legitiimsuse.
Moodsa maailma ohte silmas pidades on valimiseks piisavalt mugavad võimalused, mis on kehtivas seaduses kenasti tagatud. Näiteks, et valimisjaoskondi oleks piisavalt, et neile ligipääs oleks normaalne, et lahtiolekuajad oleksid mõistlikud, nagu seegi, et meil toimuvad valimised mitmel päeval jne.
Selline lahendus on parimas tasakaalus hetkel võimalikuga. Arvestatud on iga valija õigusega kasutada oma valimise vabadust kui ka õigust saada valimistulemus, mis lähtub kõigi oluliste valimisreeglite järgimisest.
E-hääletuse poolt igast kodu- või kõrtsiarvutist räägivad seni pigem emotsioonid, traditsioonilise hääletusviisi tugevuste poolt aga argumendid. Loodame siis sügisel igas mõttes ausaid valimisi, mille toimumine sõltub nüüd Riigikohtu otsusest.

KESKMÕTE:
E-hääletuse eest räägivad emotsioonid, traditsioonilise hääletusviisi poolt aga argumendid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (105)