Valed Tallinna liikluse ümber

Kirjutist lugedes jäi vägisi mulje, et autod ja jalgrattad sõidavad üksnes Tallinna teedel ning kogu Eesti liiklusõnnetuste statistika koosneb ainult Tallinna näitajatest.

Kirsimäe kasutab statistikat meelevaldselt

Esiteks täpsustaksin, et liiklusõnnetuste statistika, mis on kättesaadav Eesti Statistikaameti kodulehel (www.stat.ee), ei hõlma ühe konkreetse asula näitajaid, nagu võib Kirsimäe artiklist aru saada, vaid kogu Eesti näitajaid. See tähendab, et õnnetused võisid aset leida mis tahes linnas või riigimaanteel. Igal juhul on äärmiselt väär niisugust statistikat täiesti töötlemata kujul kasutada konkreetse asula liikluskorra kirjeldamiseks. Samas on alust arvata, et selline tõlgendus ei tulene tingimata autori pahameelest, vaid teadmatusest.

Teiseks on aga Kirsimäe jõudnud nii kaugele, et on võtnud statistikast välja just temale endale sobivaid andmeid. Vaatamata sellele, et statistika väljavõte, mis peegeldab liiklusõnnetuste tendentsi aastate 2007-2011 lõikes, näitab järjepidevat ja olulise kasvuga positiivset trendi, on Kirsimäe otsustanud võrrelda omavahel vaid kaht aastat - 2010. ja 2011. Seda on ta teinud artikli kriitilise tooni rõhutamiseks, et omakorda leida põhjus pealinna poole näpuga vibutada.

Tõepoolest, 2011. aasta oli 2010-ndaga võrreldes veidi traagilisem, kuid statistika põhimõte seisnebki selles, et vaatamata väikestele moondustele, mis võivad tekkida teatud aastate lõikes, peegeldab see üldist trendi. Nii oli 2007. aastaga võrreldes liiklusõnnetuste arv Eestis (rõhutan - mitte ainult Tallinnas) 2011. aasta lõpuks vähenenud 39,1% võrra, hukkunute arv 48,5% ning vigasaanute arv 42,6% võrra.

Oma artiklis kirjutab Kirsimäe järgmist: „Ei saa piirduda sellega, et joonistame kuskile aukliku teekattega ja autodest niigi ülekoormatud linnamagistraali serva ühe joone juurde ning nimetame tulemuse rattateeks." See lause pidi tingimata käima Tallinna teede kohta. Tõepoolest, ligikaudu kuus aastat tagasi joonis Tallinna linn liiklusohutuse tagamiseks mõnedele teelõikudele ruumi jalgratturite jaoks. Seda tehti erimeetmena tänavatel, kuhu polnud võimalik eraldi rattateed ehitada, ning selleks, et parandada autojuhtide sõidudistsipliini ja panna neid jalgratturite olemasoluga arvestama.

Igal aastal lisandub uusi jalgrattateid

Selleks et järeldada, kas see meede andis positiivseid või negatiivseid tulemusi, proovin kasutada sama loogikat, nagu on seda teinud Kirsimäe, ja rääkida temaga sama statistikakeelt. Niisiis, pöördudes arvandmete poole, mis alates 2007. aastast näitavad järjepidevat positiivset tendentsi, võin julgelt kinnitada, et toonane joonimine andis vaid positiivseid tulemusi, vähendades vigasaanute arvu peaaegu 43% võrra.

Samas juhin Kirsimäe tähelepanu, et kuue aasta jooksul ei ole linn autoteede äärde ühtegi uut rattateed jooninud. Millel põhinevad tema artiklis toodud vastupidised väited, jääb mulle paraku arusaamatuks.

Artiklis viitab Kirsimäe ka brittidele, kellest rääkides tasub mainida, et ratturitele ruumi joonimine sõiduteede äärde on Inglismaal laialtlevinud praktika, kuid nende teed on meie omadega võrreldes veelgi kitsamad.

Samuti tahan juhtida Kirsimäe tähelepanu sellele, et kuue aasta jooksul on Tallinn pealinna kergliiklusteede võrgustikku järjepidevalt arendanud. Täna võib uhkusega kinnitada, et tänu sellele moodustab pealinna kergliiklusteede kogupikkus ligikaudu 210 kilomeetrit, mis on pikem vahemaa kui Tallinnast Tartusse!

Väga kahju, et Kirsimäe ei ole sellest teadlik, kuigi igal aastal lisandub linnaruumi aina rohkem jalgrattateid ning igal aastal annab linn välja ka tasuta linnakaarti, kuhu on kantud kõik olemasolevad ja kavandatavad kergliiklusteed.

Politsei valvaku liiklusdistsipliini

1. augustil avas Tallinna linnavalitsus uue Lääne-Tallinna ühendatud kergliiklustee, mis kogub juba populaarsust. Kutsusime avamisele ka Kirsimäe enda, kuid ta teatas, et puhkuse tõttu ei saa avamisel osaleda. Loodame, et avamiselt puudumine ei sunni teda tulevikus analoogseid lugusid kirjutama.

24. juuli õhtul juhtus Norras üks traagiline õnnetus, mis nõudis kahe Eestist pärit noormehe elu. Selgus, et nende auto kiirus oli niivõrd suur, et autotunneli kaamera ei suutnud isegi sõidukit fikseerida. Kirsimäe loogika järgi peaks selles juhtumis süüdistama Norra teid. Kuid kaldun arvama, et liiklusõnnetuste arv on otseses sõltuvuses sõidudistsipliinist ning teeolud ja liiklusmärgid ei suuda tihtipeale olukorda mõjutada.

Seetõttu ei tasu ka unustada, et liiklusdistsipliini järele valvamine on Kirsimäe enda ja tema kolleegide üks põhilisi tööülesandeid.

JELENA KALBINA, Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi nõunik

[fotoallkiri]

ARENEV PEALINN: Igal aastal lisandub linnaruumi aina rohkem jalgrattateid ning igal aastal annab Tallinn välja tasuta linnakaarti, kuhu on kantud kõik olemasolevad ja kavandatavad kergliiklusteed.

[eelteade] Järgmises Kesknädalas intervjuu abilinnapea Taavi Aasaga Tallinna liikluskorraldusest.

Toimetuselt:

Kas tead, et Tallinna ekspressbussiliinidel saab 1. septembrist sõita tavapileti hinnaga - kuukaart odavneb 1,5 eurot ja üksikpilet 0,5 eurot?

Jaga |