Sisekaitseakadeemia kolimine Narva pole mõistlik

Kindlasti on ka valitsuse liikmetel piinlik omavalitsusi vägisi liita, eriti selliseid, kus näiteks elanikkonna arvukuse kriteeriumid on täidetud (näiteks Keila linna liitmine ümberkaudsete omavalitsustega, kuigi kriteeriumid on täidetud nii ühtedel kui ka teistel). Samas võiks ju ise hakkama saavatel omavalitsustel lasta edasi tegutseda, ükskõik kui suur või väike ta on. Mandriinimestel tekiks kindlasti küsimus: miks meresaartele tehakse erandeid, aga näiteks Pala vald kuidagi erandit ei tohi saada?

Omaette halenaljakas probleem

on Sisekaitseakadeemia Narva-kolimine. Seda asja on veeretatud nagu kuuma kartulit juba aastaid. Isegi Kuku raadio saates märkis saatejuht, et nii kui IRL pääseb valitsusse, nii see teema kohe üles kerkib. Õnneks on kaine mõistus rumalaid otsuseid seni suutnud vältida, ja see kõrgkool on jätkuvalt Kase tänavas. Aga surve on suur, ja eriti ühe sellise partei ministri poolt, mille parteireiting aina langeb, ja järgmistel valimistel see seltskond ilmselt enam parlamenti ei pääsegi.

Miks on nii hirmsasti vaja hästitoimivat kooli vintsutada?

Kui räägitakse regionaalpoliitikast, siis on antud juhul tegemist täieliku populismiga, sest enamik spetsialiste Narva ilmselt ei rända, ja kasvõi juba seepärast kannataks nii kooli reputatsioon kui ka õppekvaliteet. Ainult lihtsameelne võib ajada sellist juttu, et võtame kohapealt uued õppejõud ja täidame kooli kohalike noortega. Pealegi võib päris kindel olla, et Narva elanikud ei hakka sajakonna kursandi pärast eesti keelt paremini rääkima; pigem on reaalne oht, et hoopis kursandid muutuvad rohkem venekeelsemateks. Akadeemia praegused tudengid koguni 85-protsendiliselt ei poolda õppeasutuse Narva viimist ja väidavad, et kui kolimine oleks juba toimunud, poleks nad asunud sinna õppima. Rektor Katri Raik ütles ühes raadiosaates õigesti, et regionaalpoliitiliselt oleks kordi parem ehitada Narva korralik ujula ja staadion.

Kui vaadata kogu seda protsessi, siis tavainimesele jääb kindlasti mulje, et mõnele tegelasele on seda kolimist kohe hirmsasti vaja. See ajab vägisi mõttele, et küllap on tegemist mingi üsna korruptiivse plaaniga. Sõbrad saaksid Narvas kohe ehitama hakata ja Tallinnas asub Sisekaitseakadeemia ju väga magusas kohas, kus pärast platsi vabanemist oleks võimalik kõvasti ja kiiresti „arendama hakata“. Sellel erikomisjonil, kes nüüd valitsuse juurde loodi, tasuks asjale läheneda ka sellest vaatevinklist. Meil on väike riik ning varem või hiljem ujuvad kõik seosed nagunii välja.

Ka rahalisel osal pole väike roll.

Nagu 20. veebruari Õhtulehes märgib Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd, on senini teadmata, kui palju see kolimine raha võtab. Ja kui isegi mingi summa lõpuks kuskil välja ilmub, siis tuleks see kohe kahega korrutada, sest seesuguste tegevuste juures ei mäletata ühtegi juhtumit, kus oleks eeldatava eelarvega välja tuldud.

Muud ohud

Üks 20. Augusti Klubi liige viitas Õhtulehes ohule, et Narva kolimise korral võib meie ohvitserkond hoopis venestuda, tudengitest rääkimata. Ja eks meie naaberriik jälgib nagunii neid protsesse, mis Eestis toimuvad, ega jäta ühtegi võimalust kasutamata (Õhtuleht, 16.02.2017).

Lõpuks – miks meie valitsusele on just Tallinn pinnuks silmas? Meedias on ju räägitud ja kirjutatud, et näiteks Tartus tegutseb 22% kõigist meie ametnikest, kuigi selles linnas elab vaid 7% Eesti elanikest. Isegi Ida-Virumaal on juba praegu tööl 6% ametnikest, mis on tüki rohkem kui Harjumaal. Kui valitsusele läheb regionaalpoliitika üldse mingit moodi korda, siis tuleks ju hoopis Tartust alustada, kus ametnike hulk kolmekordselt ületab proportsionaalse hulga. Võib-olla annaks hoopis suurema efekti, kui Tartu Ülikool või ERM kolida Narva? Sellist „linnukese“ pärast tegutsemist taunis isegi meie president.

Tore on vähemalt see, et siseminister on hakanud asjale reaalselt lähenema, sest kolimisraha eest võiksid hoopis õpetajad palka juurde saada või saaks paremini toetada puuetega inimeste tugiteenuseid. Alles kirjutati ju, et puudega lastel tuleb tugiteenuste järjekorras pikalt oodata. Samuti vajab paremat rahastust meie arstiabi. Tegelikult on meie toredal riigil palju muidki ja märksa olulisemaid kohti, kuhu raha paigutada.

Ametite Tallinnast välja kolimise idee

on tegelikult juba eos surnud, sest inimesed väljaspool Tallinna ootavad pikisilmi mitte ametnikukohti, vaid selliseid töökohti, kus ka Maali ja Ants hästi hakkama saaksid. Seega peaks valitsus rohkem tegelema investeeringute leidmisega, kui mõttetute kolimiste organiseerimisega. Ehitage Narva korralik ujula, ja küllap Narva inimesed tänavad teid selle eest.

Muuseas, olen esivanemate kaudu Narvaga tihedalt seotud ja mulle läheb korda kõik see, mis Narvas toimub, aga praegust „lahmimist“ ma küll ei saa õigeks pidada.

TENNO SIVADI,

Keskerakonna asutajaliige

Jaga |