Naiste rolli eesti kultuuris

INGRID RÜÜTEL,      20. november 2002




Naine võib olla mitmeti. Paraku on meie meedias, ka naisteajakirjades idealiseeritud enam beibelikkust ja seksuaalset vabadust kui abielutruudust ning pereelule ja lastele orienteeritust. Kuid naine jätkab väärikalt oma rolli ka ühiskonnaelus ja kultuuris.

Tänapäeval on käibel kaks põhiarusaama kultuurist: kultuur kui eluviis koos selle aluseks olevate tõekspidamiste ja väärtushinnangutega; kultuuri all kitsamas tähenduses mõeldakse eelkõige kauneid kunste.
Naiste rollist rääkides tuleb paratamatult vaadelda ka meeste rolle, et saada objektiivset pilti. Varases viljeluskultuuris püsis tööjaotus: mehed metsas ja merel, naised toas ja õuel; põllutöid jagus mõlemale: peremees külvas, naised lõikasid. Lastekasvatus oli eelkõige töökasvatus: tüdrukud aitasid teha koduseid talitusi ning tegid käsitööd, poisid saatsid isasid nende tegemistes. Koos sellega anti edasi käitumisnormid ja moraalireeglid. Traditsiooniline eetika kohustas olema oma soovides tagasihoidlik.
Abielu väärtustas nii noormehi kui neide, andis neile uue, sotsiaalselt täisväärtusliku rolli, muutes nad vastutavaks oma perekonna, oma järglaste eest. Pulmakombestik pidi aitama noorikul kohaneda uue staatuse ja keskkonnaga ning tagama kahe suguvõsa vahelise lepingu õnnestumise.

Eestis on naistele olnud omane eeskätt traditsioonide ja vaimsete väärtuste hoidmine ning edasikandmine, mehed seevastu on toonud kultuuri välismõjusid ning kandnud endas uuenduslikku alget.
Kirjaoskus hakkas Eestis levima külakoolidega 17. sajandil. Köstrid-külakoolmeistrid olid eranditult mehed. Lugemisoskuse levikule eestlaste hulgas avaldas aga otsustavat mõju luterlik leer. Leeritamata ei saanud abielluda.
19. sajandi II poolel muutus kirjandus eesti ühiskonnas kiiresti populaarseks. Laia leviku saavutasid kooliraamatud, kalendrid, ajakirjandus. Kogu eesti ärkamisaja ühiskondlik-poliitiline aktiiv, varasem eesti soost kõrgintelligents olid valdavalt mehed - Faehlmann, Kreutzwald, Karell, Jannsen, Jakobson, Hurt jmt.

Kuid rahvuskultuuri areenile ilmuvad ka esimesed naised: Lydia Koidula ja Miina Härma, lauljatar Aino Tamm, esimese naisteajakirja Linda asutaja ja väljaandja Lilli Suburg jt. Ühiskondlikus tööjaotuses jäi naiste hooleks siiski valdavalt kodumajapidamine.
Eesti soost naisintelligentsi teke sai hoogu alles 1920-1930. aastatel. Naiste osa kultuuris kasvas oluliselt pärast Tartu Ülikooli muutumist eesti ülikooliks. Siitpeale võime rääkida ka naisarstidest, juristidest, teadlastest.
Ennesõjaaegses Eesti Vabariigis oli naiste roll kultuuris vägagi silmapaistev. Tõusis esile silmapaistvaid naisluuletajaid - Anna Haava, Marie Under, Betti Alver, Kersti Merilaas, Debora Vaarandi. Proosakirjanikest Leida Kibuvits, Marta Sillaots, soome-eesti kirjanikud Aino Kallas ja Hella Vuolijoki jmt.
Heliloojad ja professionaalsed interpreedid olid põhiliselt mehed. Pillidest eelistasid naised kõige enam klaverit.
Juba alates Koidulast, Härmast jt võttis ühiskond naised eesti kõrgkultuuri küllaltki hästi vastu. Nad ei olnud tõrjutud, nagu seda on tänapäeva naisuuringutes rõhutanud mõnegi muu Euroopa rahva esindajad.
Kunsti retseptsioon ja selle loojate sotsiaalne aktsepteerimine sõltub ajaloolistest traditsioonidest ja ajastu mentaliteedist. Meenutan, et juba eesti suulises kultuuris oli naiste roll vaimsete väärtuste looja ja edasikandjana äärmiselt oluline. Naine ei olnud eesti talupojaühiskonnas rõhutud ja allasurutud, vaid on kandnud olulist rolli tööjaotuses ja pereelu korralduses, samuti külakultuuris.

Nõukogude perioodil hakati rõhutatult esile tõstma naiste ja meeste võrdsust, mitte võrdväärsust või võrdõiguslikkust. Proletariaadi diktatuuri põhises riigis kuulus eriline au naistöölistele, kes pidasid mehelikke ameteid, nagu naistraktoristid. Naised muutusid lausa domineerivaks arstide ja õpetajate hulgas. Üldse omandasid intelligentsi hulgas (v.a tehniline intelligents) ülekaalu naised.
Ühelt poolt võime rääkida demokraatia ja naiste võrdsuse kasvust, teiselt poolt teame aga hästi, et intelligents, sh kultuuritöötajad, õpetajad, arstid, ka reateadlased olid oskustöölistega võrreldes madalamalt tasustatud. Poisid valisid tasuvamaid elukutseid, kõrgharidus seda ei garanteerinud.
Naised pidid osalema kõigis ühiskonnaelu lõikudes, kindlaksmääratud protsendiga ka riiklikes organites, ja kui ma ei eksi, siis ka parteis. On see demokraatia? Naistele jäid aga endiselt põhikohustused koduses majapidamises ja lastekasvatuses. Sealjuures naiseks olemist ega ka naise rolli koduperenaisena ja laste kasvatajana ei väärtustatud.

Mehi hinnati vaid ühiskondliku ja ametialase tööpanuse järgi. Perekond ei olnud väärtustatud. Pidusid jm seltskondlikke koosviibimisigi korraldati töökollektiivides, kuhu abikaasasid reeglina ei kutsutud. Kõigest hoolimata jäi perekond nõukogude okupatsiooni tingimustes põhiliseks rahvuslike väärtuste kandjaks.
Kaksikmoraal - hundid söönud, lambad alles - realiseerus suuresti avaliku sfääri ja koduse perekonnaelu vastanduses. Avalikus sfääris tuli täita kohustuslikke rituaale, pidada ja kuulata nõuetekohaseid pidukõnesid, kodus aga süüdati jõuluküünlad, lauldi jõululaule, värviti lihavõttemune, koguneti sugulaste ja sõpradega jaanituld tegema, hoiti au sees esivanemate mälestust, rahvuslikke ning perekondlikke traditsioone. Salaja säilitati reliikviaidki.

Ajaloolistest kogemustest tingituna ei ole feminism eesti ühiskonnas seni võitnud poolehoidu. Ühelt poolt ei ole eesti naine tundnud erilist sotsiaalset tõrjutust, teisalt tahab ta tänases ühiskonnas nautida võimalust olla ka lihtsalt naine.
Ent naine võib olla mitmeti. Paraku on meie meedias, ka naisteajakirjades idealiseeritud enam beibelikkust ja seksuaalset vabadust kui abielutruudust ning pereelule ja lastele orienteeritust.
Kuid naine jätkab väärikalt ka ühiskonnaelus ja kultuuris. Paljudele naistele tundub rollijaotus erialase töö ja kodu ning perekonna vahel enesestmõistetavana ja ainuvõimalikuna, kuigi naiste hulgas on oluliselt kasvanud orienteeritus rahale ja karjäärile. Isikuvabadus ja raha eest ostetavad eluhüved on paljudele atraktiivsemad kui pere ja lastega paratamatult seonduvad kohustused ja vastutus.
Lisaks vanadele ametitele saab naine tänapäeval suurepäraselt hakkama ka äris, sotsiaalsfääris, arvutiasjanduses, meedias jm. Naisi on esindatud kõikides loomeliitudes:

Kunstnike Liit 66%
Arhitektide Liit 48%
Ajakirjanike Liit 47%
Näitlejate Liit 46%
Kirjanike Liit 35%
Kinoliit 28%
Heliloojate Liit 27%

Harrastustegevuses seevastu on naised ülekaalus. Viimasel laulupeol osales laulukoorides 68%, rahvatantsurühmades 71% naisi.

Naine on tõusnud ka poliitikasse. Majandusminister, välisminister, sotsiaalminister, haridusminister on naised. Naisi saaks demokraatlike protsessidega ning riigijuhtimisega enam kaasata osalusdemokraatia printsiipe järgides. Naised on tegevad mitmesugustes mittetulundusühingutes, seltsides, õpiringides. Naiste roll ja osakaal kolmandas sektoris on palju suurem kui poliitikas.
Naised üheskoos peaksid aga otsustama, kuidas kujundada riiklikku perepoliitikat ning kuidas, kellele ja kui palju jagada lastetoetusi.
Meie demograafiline situatsioon ei sõltu vaid lastetoetustest. Tsiteerin Tiiu Sultsi, Tartumaa 11-lapselise perekonna ema, kes on öelnud, et riik peaks tegema rohkem selleks, et meie elukeskkond oleks turvaline; kuritegevus, narkomaania, alkoholism... on pahed, mis naisi hirmutavad. Siit tuleks otsida madala sündivuse põhjusi. Alati ei olegi vaja abiraha, vaid tähelepanu, mõistmist, heatahtlikku suhtumist, ema rolli väärtustamist. Pr Sultsi meelest peaks riik tagajärjekamalt mõtlema töökohtade loomisele. Noortel inimestel peaks olema võimalus tööd teha ja ausalt raha teenida.

Kuigi naised saavad paljudes ametites hakkama sama hästi kui mehed, pole nad meestega kunagi võrdsed. Naine jääb naiseks, mees meheks: neile on juba looduse poolt antud eri funktsioonid, eri füsionoomia ja eri loomus. Ei hakka mehed kunagi lapsi kandma, sünnitama ega imetama, ja loodetavasti ei laiene kunagi naistele üldine sõjaväekohustus. Kuigi ma ei eita, et mõnigi naine võib olla parem sõdur kui mees.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)